Statistikaameti esimesest laialdasest suhtevägivalla uuringust selgub, et Eesti inimesed kogevad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda kõige enam oma paarisuhetes. Kahjuks on Eesti Euroopa Liidus üks vägivaldsemate suhetega riike, ning olukord on veelgi hullem vaid kolmes teises riigis.
Kõige enam suhte-vägivalda esineb Soomes, samas kui kõige parem olukord on Maltal, nagu vahendab “Aktuaalne kaamera”.
Statistikaameti uuringust nähtub, et nii naised kui ka mehed kogevad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda kõige rohkem oma paarisuhetes. Naistest on seda oma elu jooksul kogenud isegi 41 protsenti. Uuringut juhtinud projektijuht Jana Bruns nimetas seda enda jaoks suureks üllatuseks.
“Naiste puhul selgus, et vanus mängib olulist rolli. Mida noorem inimene, seda suurem on tõenäosus, et ta on kannatanud erineva vägivalla all,” ütles Bruns.
Bruns pakkus välja, et üheks põhjuseks võib olla avatum suhtumine isiklike kogemuste jagamisse tänapäeval. Näiteks rääkis üks eakas naine uuringu käigus enda teismeea vägistamisest, märkides, et ta pole kunagi varem sellest kellelegi rääkinud.
“Teine põhjus võib olla see, et see, mida tänapäeval peetakse vägivallaks, on erinev sellest, mis oli 50 aastat tagasi. Inimesed suhtuvad vägivalda erinevalt. Varem võisid inimesed arvata, et saada laksu või vanemate tutistamist on normaalne, aga tänapäeval on see pigem ebanormaalne,” rääkis Bruns.
Murettekitavalt palju on esinenud seksuaalset ahistamist töökohas. Seda on kogenud kolmandik naistest, kuid isegi üle poole alla 30-aastastest naistest.
Samuti on mehed oma paarisuhetes kogenud vägivalda – lausa kolmandik. Peamiselt on see olnud vaimne vägivald.
Bruns märkis ka suhtevägivälist vägivalda, mida esineb peamiselt meeste seas, näiteks kakluste näol. “Kõige rohkem esineb seda keskmises vanuses, 30-50 aasta vahel,” ütles Bruns.
Positiivne on see, et teadlikkus, kuhu abi saamiseks pöörduda, on väga kõrge. Siiski, kuigi ohvriabi kriisitelefon 116 006 saab palju kõnesid, siis väga vähesed teatavad endaga juhtunust ametivõimudele.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste juht Kaire Tamm ütles, et lähisuhtevägivalda kogenud inimesed räägivad kõige sagedamini sellest oma lähedastele ja sõpradele. “Politseile pöördus selle uuringu kohaselt veidi üle 20 protsendi, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate poole 20 protsenti ning tugiliinide ja ohvriabi poole kümnendik,” märkis Tamm.
Sotsiaalkindlustusamet loodab, et tulevikus suunavad lähedased abivajajaid rohkem professionaalse abi poole, näiteks ohvriabi poole.
“Üldiselt on see trend väikestviisi kasvav, kuid peame meeles pidama, et suur kasv toimus mõni aasta tagasi ja mõned kriisid, nagu COVID-19, mõjutasid pöördumiste arvu. Suur osa inimestest, kes abi vajavad, ei pöördu endiselt ametivõimude poole,” ütles Tamm.
Uuringu andmed:
Statistikaameti laiaulatuslikust uuringust selgub, et 41 protsenti naistest on oma paarisuhtes kogenud vägivalda oma elu jooksul. Enamasti kogevad nad vaimset vägivalda (39%), füüsilist vägivalda või ähvardamist (13%), ja seksuaalset vägivalda (9%). Poolel füüsilise puudega naistest on tulnud taluda lähisuhtevägivalda. Samuti on peaaegu poolel madala haridustasemega naistest esinenud vägivalda paarisuhtes.
Meestest on vägivalda oma paarisuhtes kogenud kolmandik. Enamasti on tegemist vaimse vägivallaga, kuid kaheksa protsenti meestest on kogenud füüsilist vägivalda ja üks protsent seksuaalset vägivalda oma partneri poolt.
Kolmandik töötavatest või kunagi töötanud naistest on kogenud seksuaalset ahistamist oma töökohal. Isegi üle poole 18-29-aastastest naistest tunnistab ahistamist töö juures. Kümnendik on kogenud ahistamist meeskolleegide või klientide poolt ning viis protsenti on ahistamist kogenud meessoost ülemuse poolt. Mõnel juhul on ahistajaks olnud ka naiskolleegid.
Seitseteist protsenti meestest on kogenud seksuaalset ahistamist oma töökohas. Enamasti on neid ahistan
