Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo on väljendanud valmisolekut arutada sisserände kvoodi märkimisväärset suurendamist, eesmärgiga meelitada Eestisse rohkem kvalifitseeritud töötajaid. Kuigi see idee on vastuolus siseminister Lauri Läänemetsa ettevaatlikuma seisukohaga, peegeldab see laiemat arutelu, mis on Eesti ettevõtjate seas kestnud juba aastaid. Tööandjate keskliidu esimees Arto Aas toob esile, et Eesti praegused sisserände piirangud on ühed Euroopa rangeimad, mis raskendab ettevõtete võimet värvata välismaalt tööjõudu.
Aas rõhutab, et Eesti seisab silmitsi demograafiliste väljakutsetega, nagu elanikkonna vananemine ja sündivuse vähenemine, mis ähvardavad riigi heaolu ja majanduskasvu. Ta tõdeb, et ilma välismaise tööjõu kaasamiseta on Eesti võimatu praegust elatustaset hoida, rääkimata selle parandamisest. Tööjõupuudus on eriti terav IT-sektoris, kuid see mõjutab ka muid valdkondi, nagu transport, ehitus ja hooldustööd.
OSKA suvine uuring toob välja, et tööjõupuudus ei piirdu ainult mainitud sektoritega, vaid puudutab ka masina-, metalli- ja elektroonikatööstust, kus on eriti suur vajadus inseneride ja tehnilise kõrgharidusega spetsialistide järele.
- aastast pärit sisserände kvoot, mis on seotud pikaajalise tööloa andmisega ja moodustab 0,1% rahvastikust ehk umbes 1300 inimest aastas, on tööandjate hinnangul ajale jalgu jäänud. Nad nõuavad kvoodi kaotamist või olulist suurendamist, samuti peavad nad probleemseks nõuet maksta välistöötajatele Eesti keskmist palka, mis ei pruugi kõikides sektorites ja piirkondades olla jätkusuutlik. Lisaks soovitavad nad luua erandeid teatud sektoritele ja ametikohtadele ning lihtsustada usaldusväärsete tööandjate jaoks välistööjõu kasutamist.
Riisalo rõhutab vajadust laiema arutelu järele sisserände teemal, toetades ettepanekut kvoodi suurendamiseks kolm-neli korda, et vastata Eesti majanduse vajadustele. Selle arutelu raames on loodud töörühm, mille ülesanne on leida optimaalsed lahendused kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse tagamiseks.
Siseminister Läänemets peab oluliseks olemasolevate erisuste ja reeglite ülevaatamist, et muuta need paindlikumaks ja vastata paremini ettevõtjate vajadustele. Ta pooldab kolmepoolseid läbirääkimisi riigi, tööandjate ja ametiühingute vahel, et tagada Eesti töötajate huvid ja leida tasakaal tööjõuturu vajaduste ning siseturvalisuse küsimustes.
Tööandjate ja ametiühingute esindajad jagavad erinevaid seisukohti kolmepoolsete läbirääkimiste osas, näidates, et arutelu on mitmekülgne ja peegeldab erinevate osapoolte muresid ja ootusi.
Kokkuvõttes kajastab see diskussioon Eesti ees seisvaid keerukaid väljakutseid sisserändepoliitika kujundamisel, püüdes leida tasakaalu majanduskasvu toetamise, tööturgude kaitse ja sotsiaalse koherentsi vahel.
