Eelmisel aastal registreeriti Eestis rohkem surmajuhtumeid juhuslike kukkumiste tõttu kui avariide, uppumiste ja tuleõnnetuste tagajärjel kokku. See trend ilmneb ka tööõnnetuste statistikas, kus kukkumised on peamiseks põhjuseks.
Statistikaameti andmetel oli 212 inimese surm põhjustatud juhuslikest kukkumistest, samal ajal kui avariides, uppumistes ja tuleõnnetustes hukkus kokku 126 inimest. Statistikaameti analüütik Henry Lass märkis, et viimase kümne aasta jooksul on kukkumiste tagajärjel surnud 1411 inimest, ületades sellega teisi õnnetuste liike.
Mürgistused on samuti murettekitavad, mille tõttu eelmisel aastal suri 233 inimest ja viimase kümne aasta jooksul 2256 inimest. Päästeamet, kes käsitleb kodukeskkonnas toimuvaid kukkumisi, tõi esile, et sellised õnnetused põhjustavad riigile suurt koormust ning on sageli surmaga lõppevad.
- aastal oli kodukeskkonnas toimunud kukkumisi, kus päästjad sekkusid, 843 juhtumit, mis on 100 võrra vähem kui 2020. aastal, kuid samal ajal suurenes kukkumissurmade arv. Kannatanud olid enamasti eakad, krooniliste haigustega inimesed, kes kukkusid kodus voodist või tualetis.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin rõhutas, et kuigi kukkumiste arv, kus päästjad osalesid, on olnud tõusutrendis kuni 2021. aastani, on tehtud ennetustöö aidanud vähendada abitusse seisundisse jäämise juhtumeid.
Tööõnnetuste kontekstis on kukkumised, libisemised ja komistamised samuti esiplaanil. Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep märkis, et tööl toimuvate kukkumiste peamine põhjus pole mitte libedus, vaid inimeste tähelepanematus. Ta tõi välja, et suurem osa neist õnnetustest oleksid välditavad.
Päästeamet on algatanud muudatused kukkumisriski vähendamiseks kodudes. Vastutavad ministeeriumid, sotsiaal- ja siseministeerium, on käivitanud tegevuskava koduohutuse tõstmiseks aastateks 2025-2030. See keskendub andmevahetusele ja parimatele praktikatele, et märgata abivajadust ja reageerida sellele õigeaegselt.
