Tampere ülikooli juures asuva vaktsiiniuuringute keskuse juhataja, professor Mika Rämet kirjutas oma blogis, et koroonavaktsiin pakub kaitset peaaegu kõigile, leevendades SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud haiguse põdemist.
Koroonavaktsiinide eesmärk on ennekõike kaitsta inimesi tõsise koroonaviiruse eest, mis võib viia nädalateks haiglasse või koguni intensiivraviosakonda. Koroonavaktsiini saanute risk nakatuda raskelt on märksa väiksem kui mittevaktsineeritute puhul. Tõsi küll, sajaprotsendiliselt kaitstud nakatumise eest ei pruugi olla ka vaktsineeritud.
Tänapäeva uuringute kohaselt kulgeb haigus vaktsineeritutel siiski märksa leebemalt kui neil, kes kaitsesüste pole saanud. Ka usutakse praeguse info kohaselt, et vaktsineeritud inimesed levitavad viirust tunduvalt vähem kui vaktsineerimata.
Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) andmetel kehtib mistahes viirushaiguste puhul üldine tõenäosus, et nakkuse saanud asümptomaatiline kandja levitab viirust vähem kui sümptomaatiline. Seega kaitsevad koroonavaktsiinid vaktsineerituid ja tõenäoliselt ka neid, kes end vaktsineerida ei lase, sest viirus ei saa levida nii lihtsalt kui ilma vaktsiinideta.
Kolm tõhusat kombinatsiooni
Koroonavaktsiin kutsub meie kehas esile immuunvastuse, mis võimaldab organismil end kaitsta viiruse eest kohe, kui see on koronaviirusega kokku puutunud, ja takistada viiruse paljunemist. Vaktsineeritud organismis kogunevad antikehad ja T-mälurakud, mis kinnituvad kahjuliku viiruse külge ja kaitsevad keha.
Kõik Soomes kasutusel olevad koroonavaktsiinid annavad praeguse info kohaselt korraliku kaitse raskete koroonaviiruse versioonide vastu. Näiteks BioNTechi ja Pfizeri vaktsiini (Comirnaty) kaitse ilmnes kahe süsti järel olevat 95%. Teiseks kasutusele võetud Moderna vaktsiini tõhusus kahe doosi järel on väidetavalt 94%. Ka AstraZenecan vaktsiini kaitsevõime tundub uusimate uuringute kohaselt olevat iseäranis hea raskete koroonaviiruste osas.
Hoiab ära raske versiooni
Vaktsiini tõhususprotsent näitab, kui paljudel õnnestub selle abil vältida nakatumist. 95-protsendiline kaitsevõime tähendab, et 95 inimesel sajast õnnestub vältida haigust, millesse on tõenäoline nakatuda vaktsineerimata. Viis inimest võib vaktsineerimisest hoolimata siiski antud haigusse jääda. Siiski loetakse tõenäoliseks, et need viis nakatuvad vaktsineeritult märksa leebemalt kulgevasse koroonaviiruse kui vaktsiinita.
„Seega peaksid vaktsiiniga kõige rohkem rahul olema need, kellel tekkis vaktsineerimisest hoolimata kerge sümptomaatiline infektsioon,“ kirjutas Tampere ülikooli juures asuva vaktsiiniuuringute keskuse juhataja, professor Mika Rämet oma blogis. „Nende puhul hoidis vaktsineerimine ära raske haigestumise või isegi surma.“
Maski peavad kandma ka vaktsineeritud
Koroonavaktsiinid vähendavad haigestumise riski, aga ka haiglasse sattumise või suremise riski. Veebruaris avaldatud Šotimaa uuringust nähtus, et juba üks koroonavaktsiin vähendas haigusega seonduvaid haiglasse sattumisi enam kui 85%. Andmed avaldati teadusajakirjas New Scientist.
Kuna ka koroonavaktsiini saanud võivad viirust levitada ja isegi vaktsineeritud võivad haigestuda, on nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimeste puhul endiselt oluline järgida pandeemiast juba tuttavaid ettevaatusabinõusid. Endiselt on mõistlik hoida distantsi, täita kätehügieeni ja ohutu köhimise-aevastamise reegleid ning kanda maski. Ühtlasi tasub registreeruda koroonatestile kui ilmnevad haigusnähud ning rakendada muid soovitusi koroonaviirusest hoidumiseks.
Allikas: Iltalehti