Ühelt filosoofilt küsiti kord, kes on näidanud talle teed tõeni. “Koer,” oli vastus. “Nägin kord koera, kes seisis vee ääres ja oli suremas janusse. Iga kord, kui ta vee kohale kummardus, kargas ta ehmunult eemale, sest veepinnalt peegeldus talle vastu teine koer. Kui tema janu aga muutus hirmust suuremaks, hüppas ta lõpuks vette ja peegeldus kadus. Nõnda taipas ta, et takistuseks oli tema ise. Nii ma sain teada, et takistuseks oleme endale ise.”
KUIDAS SAADA HIRMUST ÜLE?
Sa pead saama aru, et hirm on su vallutanud ja juhib sind.
Sa pead mõistma, et sina ise ei ole hirm. Hirm on eraldi psüühika osa.
Sul peab sellest hirmule allumisest kõrini saama. Muidu ei juhtu midagi, sest ilma selleta sa ei ole nõus ühtegi soovitust kuulda võtma ega midagi tegema. Usu, hirm kaitseb ennast väga edukalt.
Anna oma hirmule nimi – mis hirmust sa tahad vabaneda?
Täna oma hirmu – ta on sind kaitsnud. Mõtle 3-5asja, kuidas see hirm sulle kasulik olnud on.
Seejärel mõtle, miks sulle oleks kasulik selle hirmu haardest vabaneda. Jälle 3-5 asja, mida sa siis saaksid tegema hakata, saavutada või kuidas end tunneksid, kui see hirm sind ei juhiks.
Jälgi kuidas sa räägid ja reageerid. Hakka märkama, kuidas sa oma hirmu ise toidad. Räägi endaga julgustavalt, toetavalt. Harjumine võtab aega.
Väldi hirmutajaid. Väldi teatud inimesi, teemasid, vesltuseid, uudiseid – kõike, mis su hirmu väliselt toidavad.
Visualiseeri ehk kujuta ette end seda välditavat asja tegemas. Sulle talutavas mahus. Hiirt ei pea suudlema, vaid lihtsalt võid ette kujutada, et istud toas ja hiir jookseb mööda ning sa tunned end hästi. Või kujuta ette, et oled teinud kauaoodatud muutuse või seisad naeratava ja rahulolevana väikese publiku ees.
Tee mikrosamme. Julge võtta koosolekul sõna (kasvõi üks lause), tee midagi uutmoodi, kui kardad üks välja minna – mine jaluta linnas lihtsalt 5 baarist läbi, tee neis tiir ja mine minema. Ehk siis loo endale oma hirmutava kohaga turvalisi mikro kokkupuuteid. Kasvata võhma ja oma taluvuspriiri.
Julge neid samme teha üksi. Kui päriselt vajad kaaslast, siis vali keegi, kes saab toetamisest ja julgustamisest päriselt aru. Kes on valmis sind hellalt tõukama.
Iga mikrosammu eel räägi endaga. „Ma tean, et ma kardan, aga ma nüüd proovin. Lähme!“.
JULGEMINE EI OLE KARTMISE VASTAND.
JULGEMINE ON KARTMISE LAHENDUS.
