Kuidas pidevast väsimusest lahti saada?

Tervis Comments Off on Kuidas pidevast väsimusest lahti saada?

Ingvar Villido loengu praktilisest väljavõttest saad teada, kuidas lisaks teada-tuntud faktoritele nagu vitamiinipuudus, vähene uni, ebapiisav liikumine jms põhjustavad kroonilist väsimust ka kroonilised emotsioonid. Töötades kaasa, saad enda kohta palju uut teada!

Meeleolude vaheldumine

“Kuidas sa ennast praegu tunned?” küsib Ingvar Villido loengu alguses osalejatelt. “Kas passiivselt, aktiivselt või vahepealselt?” Tee ka sina oma praegune olek kindlaks. “Mis teeb passiivseks ja mis aktiivseks?” uurib lektor edasi. Vastatakse, et passiivseks teeb meeleolu langus, aga kui tulevad head uudised, toimub meeleolu ja aktiivsuse tõus. “Ja kui tihti see kõigub?” pärib lektor, “kas kuus korra või tihedamini?” Vastuseks saab ta, et oleneb, mis kirjad ja kõned ning muud teated parasjagu tulevad.

Erinevat liiki emotsioonid

Niisiis, on selge, et meeleolud vahelduvad! Kas tahadki ennast tunda pidevas ülesköetuse, mahakäimise ja rahulikuma tasandi kõikumiste vahel? Sellest rahulikumast tasandist unistavad kõik, kuid et elu on kiire, ei suudeta sinna püsima jääda. Osalejad jagavad, et viimasel ajal on nad end tundnud nagu orav rattas ja väga väsinult. Elu juhib tunne “peab tegema”, samas ka ebakindluse tunne. Nenditakse, et see on õudne kui oled energiast tühi, aga pead aktiivselt tegutsema.

Lektor suunab osalejaid süvenema: “Kui tegevusi saadab negatiivsus ehk negatiivne emotsioon, kas see viib meeleolude ja aktiivsuse tõusuni või languseni?” Ühiselt leitakse, et ikka languseni. Langus aeglustab kõiki protsesse niivõrd, et võib lõppeda ka väga sügava depressiooniga, kus ainus tahtmine on: “tahaks elust välja astuda, minna unne”.

Kellel aga positiivne emotsioon pidevalt aktiivne, sel on kogu aeg rõõmus meel. “Kui nüüd rõõmsuse emotsiooni kiirendada, kuhu võiks rõõmsus välja kasvada? Kas eufooriani?” uuris lektor edasi, et kui inimene on eufoorias, kas ta on võimeline siis adekvaatselt tegutsema. Ja kui inimene on maksimaalselt passiivne, milline on siis tema tegutsemisvõime? On see nullilähedane?

Ihaldatud rahulikkus, tasakaalukus

Tuvastasime niisiis kaht liiki emotsioonid – aeglustavad-vaibutavad ja kiirendavad. “Millist emotsiooni tahaksid tunda?” päris lektor edasi. Vastati, et rahulikkust, tasakaalukust. “Kuidas tunned ennast siis, kui saad teha seda, mis sulle meeldib, näiteks harrastada oma hobi?” Loomulikult kõlas vastuseks, et sel juhul tuntakse rahulolu. “Tundes rahulolu, kas oled aktiveeruva ja passiivseks muutuva emotsiooni vahel? See ongi normaalne seisund,” annab lektor vihje, et sel puhul tekib voolavus. “Ja kui töö lendab, kuidas tunned ennast siis?” ajendab lektor taas küsimustega süvenema, kas siis tunneb inimene end sarnaselt sellele, kui tegeleb oma hobiga ehk normaalselt. “Meeleolude kõikumine allapoole ja ülespoole ei ole seevastu normaalne. Kirjeldatud voolavuse seisund võiks olla standard. Standardit rikuvad kõikumised,” selgitab ta.

Mõtete neutraalne roll

“Kas mõtted on ka aktiivsed ja passiivsed? Kui oled passiivne, on sul passiivsed mõtted?” ärgitab lektor sisemaailma uurima. Osalejad teevad lektori juhendamisel empiiriliselt kindlaks, et mõte – mõtete jada – liigub alati ühe ja sama kiirusega. “Seda on hea teada”, rõhutab lektor, “sest vastasel juhul läheb kõik mõtete kraesse. Mõtted ja emotsioonid on kaks eraldiseisvat protsessi, mis toimuvad paralleelselt. Näiteks mõeldes kallile inimesele, võib täheldada, et tema osas on nii mõtted kui ka tunded – emotsioonid.”

Võib ka vargsi tähele panna, et mõtted ja tunded omavahel ei segune. Psühholoogia püüab ravida mõtet. 2018 aprillis Norras toimunud ülemaailmsel psühhoteraapia valdkonna spetsialistide konverentsil “Emotion Revolution” tõdeti aga üksmeelselt, et kõige kurjajuur on emotsioon, mitte mõtlemine. See, kuidas sa ennast tunned – hästi või halvasti – on alati seotud sellega, mis emotsiooni parajasti koged.

Väsimuse tunne

“Niisiis, kuidas oled end tundnud viimasel kuul? Aga viimasel aastal? Mis see taustatunne – taustaemotsioon – on olnud? Kui see tunne on olnud väsimus, siis pane tähele, et saad väsimust endast eraldioleva nähtusena teadvustada. Pane tähele, et see vahend, mille abil sa väsimust teadvustad, on neutraalne – pole väsinud ega energiline. Nimetan seda vahendit teadlikkuseks,” selgitab lektor. “Kas kasutad sedasama vahendit – teadlikkust, teadvustamist iga päev? Näiteks, kui tunned ennast räbalasti, saad tuvastada selle tunde olemasolu neutraalselt, olgugi et tunned ennast räbalasti. Räbal tunne – see on emotsioon.”

Ta jätkab selgitades, et kui sa ei ole ennast palju füüsiliselt pingutanud ja tunned ennast päeva lõpuks väsinult, on ka väsimuse tunne emotsioon. Vahel öeldakse selle kohta ka vaimne väsimus. See võib tekkida ka siis, kui oled pidanud pikalt keskenduma. Pingutus teeb väsinuks. Kui väsimuse tunne tekib aga ilma et vaimselt või füüsiliselt pingutanud oleksid, on see väsimus emotsioon. “Kui selliste väsimuse emotsioonidega midagi ette ei võta, siis nendest tingitud krooniline väsimus hakkab lõpuks tervise peale. Positiivne mõtteviis siin ei aita.”

Refereeritud Ingvar Villido loengust “Kuhu mu energia kaob ja mis seda röövib? Kuidas ennast aidata, kui tunned, et jaks on otsas?” Lilleorus, 16. oktoobril 2018

Väsimuse emotsioone teadvustama ja vabastama on võimalik õppida Ingvar Villido Teadliku Muutuse Kunsti kursustel. Uuri kursuste kohta lähemalt siit!
Emotsioonidest vabanema saab hakata ka Ingvar Villido bestselleri “Emotsioonid. Inimkonna suurm sõltuvus” abil. Uuri raamatu kohta lähemalt siit!