Oled sa märganud, et su peas keerlevad pidevalt mõtted? Mälestused minevikust, plaanid tulevikuks, hinnangud, arvamused, dialoogid teistega, lõputu analüüs ja kalkuleerimine – see mõttemasin töötab lakkamatult. Ja see on kurnav. Vahel tahaks lihtsalt vajutada “stopp”-nuppu, et kogu see sisemine lärm hetkeks vaikiks.
Naljakas on see, et meie mõtted võivad olla nii mõistlikud kui ka täiesti absurdsed, kuid ometi usume neid automaatselt. Sageli me ei märkagi, et mõtleme – oleme oma mõttemeelega nii tugevalt samastunud, et võtame tõe pähe kõik, mida see meile ette sööb. Näiteks võib sama sündmus, vestlus või mälestus ketrata su peas kümneid kordi päevas, ja iga kord lähed sellega kaasa. Mõte ilmub, haarad sellest kinni ja elad seda uuesti läbi. Nii kulub tohutult energiat ja aega, tihtipeale täiesti ebavajalike ja väsitavate mõtete peale.
Mõtted ja Nende Mõju
Iga mõte tekitab tunde. Kui meenutad rõõmsat mälestust, tunned rõõmu. Kui mõtled konfliktsele olukorrale, võib sind tabada viha või ärevus. Tihti tundub, et mõte, tunne ja reaktsioon on automaatne ahel, mida sa ise ei suuda katkestada. Näiteks, kui keegi ütleb midagi, mis sulle ei meeldi, tekib mõte: “See pole õige.” See mõte tekitab viha ja enne kui arugi saad, oled juba reageerinud. Aga kas see peab nii olema? Kas on võimalik ise juhtida oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone?
Ja mis kõige tähtsam: kuidas leida see “stopp”-nupp, mis lubab su mõtetel rahuneda ja peas vaikuse tekkida?
Lahendus Peitub Kuulamises
Tee on lihtne, kuid vajab harjutamist. Mõtete vaigistamiseks ei pea sa neid alla suruma ega muutma – sa pead neid ära kuulama. Võta viis minutit vaikust. Istudes või lamades jälgi, millised mõtted su pähe tulevad. Kui mõte ilmub, ära hakka sellega kaasa minema ega seda analüüsima – lihtsalt märka, et see on olemas, ja kuula, mis see mõte sulle ütleb.
Näiteks võib su pähe ilmuda mõte: “Ma ei ole oma eluga rahul.” Tavaliselt usuksid seda mõtet, tunneksid kurbust ja võib-olla langeksid enesehaletsusse. Seekord aga lihtsalt märka seda mõtet: “Ahhaa, mul on selline mõte.” Kuula edasi. Võib-olla ilmub järgmine mõte: “Mitte miski pole hästi.” Märka, et koos mõttega tekib ka tunne – näiteks kurbus. Ole teadlik sellest tundest, kuid ära klammerdu selle külge.
Jätka kuulamist. Su mõtted võivad hüpata ühelt teemalt teisele, vahelduda tõsiste analüüside ja täiesti absurdsete kujutluspiltide vahel. Kui sa neid lihtsalt jälgid ega lähe kaasa, hakkad märkama, et mõtted tulevad ja lähevad iseenesest. Neil ei ole sinu üle võimu, kui sa neid lihtsalt jälgid.
Miks Kuulamine Toimib?
Kui sa oma mõtted ära kuulad, peatub nende mõju iseenesest. Sa märkad, et mõte on vaid mõte – üks hääl sinu peas, mitte absoluutne tõde. Ja kui sa enam iga mõtet automaatselt ei usu ega sellele reageeri, tekib sinu sees vaikus ja kergus.
Oluline on mõista, et mõtteid alla surudes või neid “katkestades” sa tegelikult neist ei vabane. Selle asemel tekib lihtsalt uus mõte: “Ma ei tohi seda mõelda.” See on sama lõks, millest sa üritad välja pääseda. Ainult mõtte ärakuulamine annab sulle tõelise vabaduse.
Sisemine Vabadus ja Vaikus
Kõiki oma mõtteid automaatselt uskudes ja järgides oled nende vang. See põhjustab kannatusi nii sulle kui ka teistele. Aga kui võtad iga päev kasvõi viis minutit, et lihtsalt kuulata oma mõtteid, hakkad märkama, kuidas need sind juhivad ja millele sa reageerid.
Küsi endalt:
- Kas ma tõesti usun seda mõtet?
- Kas mul on vaja seda mõtet mõelda?
- Kas ma tahan seda mõelda või tahan lihtsalt olla?
Kui hakkad oma mõtteid teadlikult kuulama, mõistad, et sina ei ole oma mõtted. Sina oled nende kuulaja. Ja sellel kuulajal on valik – sa võid otsustada, mida sa usud ja kuidas sa reageerid. Võid otsustada, et ei reageeri üldse.
Vaikus, mida sa otsid, on kogu aeg kättesaadav. See algab hetkest, mil valid kuulata. Ja kuulamine vabastab sind.
Proovi kohe: võta viis minutit ja kuula oma mõtted ära. Vaata, mida nad räägivad, ja märka, kuidas sa tunned. Võib-olla leiad juba täna selle sisemise vaikuse, mida oled otsinud.
