Kuidas infarkti ära tunda?
ITK kardioloogi Tiina Uuetoa sõnul on murekoht, et Eestis pöördutakse enam kui pooltel juhtudel arsti poole olulise viivitusega. Tähtsal kohal on siinkohal, et patsient kodus on ebakindel ja “ooteseisundis” arvamisega, et halb enesetunne möödub ja seisund paraneb. Miks juhtub, et patsiendid ei reageeri ruttu ja viivitavad arsti poole pöördumisega? Uuetoa kogemus on, et patsientidega vesteldes osutatakse sageli, enesetunne oli küll kehvem, kuid ei tahetud meedikuid tülitada. “Aga arsti töö ongi aidata inimest, kes vajab abi,” kinnitas Uuetoa. “Vahel näeme ka patsiente, kes on skeptilised meditsiini ja selle võimaluste suhtes. Ikka ja jälle jõuavad haiglasse hilinemisega infarktihaiged, kes on kodus päevi kuni nädalaid oodanud ja lootnud, et kaebused lähevad üle.”
Infarkti tunnuseid tuleb teada
Õigeaegseks raviks on Tiina Uuetoa sõnul väga tähtis, et patsient teaks infarkti tunnuseid ja pöörduks arstile võimalikult kiiresti. “Üldteada tunnus on valu rinnus. Lisaks vaatavad arstid elektrokardiogrammi (EKG). Kaasajal on infarkti diagnoosimises tähtsad ka vereanalüüsid – kahjustatud rakkudest vabanevad ained osutavad südamelihase kahjustusele ja näitavad kaudselt kahjustuse ulatust,” selgitas kardioloog. Infarkti kujunemises on tähtsal kohal trombi teke. Kui tromb sulgeb südame veresoone täielikult, tekib suurekoldeline infarkt. Kui tromb sulgeb osas veresoone valendikust, on tekkiv infarktikolle reeglina väiksem.” Kui infarktihaige seisund on stabiilne ja infarkt väikese kuni mõõduka ulatusega võib raviprotseduurid südame veresoontes planeerida 3 esimesse ööpäeva. Ägeda infarktiga, mille põhjuseks on trombiga täielikult suletud veresoon on vajalik vältimatu abi ja protseduurid südame veresoontel tehakse koheselt, ravi esimese etapina” toonitas Uuetoa.
Kindlad tunnused
Klassikaliselt on infarktivalu Uuetoa sõnul vasakul pool rinnus, hästi tugev, põletava-pigistava-rõhuva iseloomuga. Valu leevendamises osutub nitroglütseriin enamasti jõuetuks, abi pole traditsioonilistest valuvaigistitest nagu ibuprofeen. Tavaliselt kestab infarktile tunnuslik valu üle 20 minuti. “Kirjeldatakse ka kätesuremist, mõnel patsiendil kattub keha külma higiga. Eakamatel tekib väga sageli tugev üldine jõuetus. Pole harv, et valu tekib, kaob ja tekib uuesti, võib kiirguda selga, õlgadesse, kaela ja pähe” kirjeldas Uuetoa. See, et valu on tihti lainetava iseloomuga uinutab haige valvsuse tõsise haiguse osas.
Samas on tema sõnul rida haigeid, kelle puhul ilmnevad hoopis teised kaebused. “Näiteks südame allseina infarkti puhul võib esiplaanil olla hoopis tugev kõhuvalu, iiveldus, oksendamine – sellised haiged satuvad sageli esmalt kirurgi tähelepanu alla. On patsiente (enamasti eakad), kelle esmane infarktisümptom on hoopis segasusseisund, hallutsinatsioonid, minestus – nemad satuvad neuroloogi vaatevälja. Mõnel inimesel ei ole üldse valu, aga esinevad rütmihäired, hingamisraskus ja õhupuudus. Sestap võib juhtuda, et infarktile ei mõelda ja pöördumine arstiabi järele hilineb. Eriti ohustatud on eakad vanuses 80+, kellel vahel võib ainsaks kaebuseks olla mõned päevad kestnud suur väsimustunne. Infarktist rääkides tuuakse välja kolm alarühma, kelle puhul haigustunnused võivad olla pigem ebatüüpilised ja “udusemad”: naised, suhkruhaiged ja eakad. Lisaks – statistika osutab, et infarktihaiguse kõige esmane ilming võib olla ka äkksurm.
Miks on viivitamine ohtlik?
Kui südamelihas on hapnikunäljas ja tromb on veresoone osaliselt või täielikult sulgenud, siis see südamelihase osas, mis saab oma verevarustuse kahjustatud veresoonest ei saa verd ja sureb. Kiire ravi esmane eesmärk on vähendada infarktikolde ulatust. Kurb statistika näitab Uuetoa sõnul, et kõikidest ägeda infarktiga seotud surmadest umbes pooled tekivad enne haiglat. “Need on ülekaalukalt äkksurmad kodus, siia arvestatakse ka surm kiirabiautos. Need haiged ei jõua kunagi haiglaravile,” rääkis ta.
Infarktihaigete suremus on viimasel 30 aastal oluliselt vähenenud. Olulise panuse sellesse on andnud nii tõhus haiglaravi kui ennetusvõtete laialdane kasutamine – see puudutab nii elustiili kui ravimite regulaarset tarvitamist.
Kõiki infarkti riskifaktoreid me ise muuta ei saa, näiteks vanust. Põhjust on tegelda nende infarkti riskifaktoritega, mida saab muuta. “Esmatähtsakse peetakse järgmist: saada vererõhk kontrolli alla, loobuda suitsetamisest, normaliseerida kehakaal ja optimeerida kehaline koormus, normaliseerida kolesterooliväärtused. Kaasuva suhkruhaigusega on oluline järjepidev diabeediravi,” loetles ta. Keskmisel Eesti infarktihaigel on reeglina mitu riskifaktorit, mida suudame elustiiliga ja raviga mõjutada. Näiteks 60% esinevad hälbed kolesterooli ainevahetuses, sageli esineb kõrgvererõhktõbi – umbes 80%-l infarktihaigetest, infarktihaigetest suitsetab umbes kolmandik.
Tasub teada, et varasemalt läbipõetud infarkt on ise korduva infarkti riskifaktor. Korduv infarkt võib tekkida umbes 20%-l haigetest. “Päris ilma riskifaktoriteta patsiente näeme üliharva. Erinevate riskide koostoime suurendab ka tõenäosust, et inimene saab elu jooksul infarkti. Kui nende riskidega tegelda, saame oluliselt vähendada infarkti tekkimist. Üldistades võib öelda, et infarktiennetuses (ka korduva infarkti ennetuses) töötab n-ö poolte reegel: 50% surmadest saame vältida riskifaktorite mõjutamisega ja 50% õigete ravimite püsiva ja sihipärase kasutamisega,” lausus Uuetoa.
Kuidas saab ise jälgida oma vereringe tööd?
Seda küsitakse Uuetoa sõnul tihti. Südamehaigus peaks oskama mõõta oma vererõhku ja määrata pulsisagedust. “Lisaks pulsi sagedusele tuleks hinnata, kas süda lööb regulaarselt. Vererõhuaparaadid kodudes on enamasti automaatsed, nii vererõhu kui pulsisageduse numbreid saab lugeda ekraanil. Rütmihäirete kaasumisel võib aparaat küll hätta jääda ja siin on abi mõnedest lisaoskustest. Pulssi saab mõõta randmelt. Õige tehnika näeb ette, et liiga tugevasti ei tohi suruda. Suruda 2.-3. sõrmega randme sisekülge sellise tugevusega, et pulss on sõrmeotstega tuntav. Normaalne pulsisagedus on 60-90 lööki minutis,” jagas ta nõu.
Autor: ITK kardioloog, südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa
