Kõik täiskasvanud, kellel on ravikindlustus, saavad haigekassa kaudu hambaravihüvitist. See võiks olla hea motivatsioon, miks kontrollida suu tervist ja vajadusel hambaraviga edasi tegeleda. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag selgitab lähemalt, mis viisil, kellele ja kui palju arvestatakse hambaravihüvitist.
Alates 2018. aastast saavad kõik ravikindlustusega täiskasvanud aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. Hüvitist saab kasutada siis, kui arve on koostatud haigekassa piirhindade järgi. Meeles tasub pidada ka seda, et hüvitist on võimalik saada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes. Nende nimekirja saab näha haigekassa lehel. Oma hambaravihüvitise määra ja jääki saab vaadata riigiportaali eesti.ee rubriigist “Minu hambaravi- ja proteesihüvitiste info”.
Hüvitis kehtib ainult esmavajalike hambaraviteenuste kohta. “Leppisime Eesti Hambaarstide Liidus kokku, et sellesse nimistusse peaks kuuluma kõik, mis puudutab haiguste varast diagnostikat ja ennetamist ning juba diagnoositud haiguse pidurdamist,” meenutas Mare Saag. “Haigekassa seisukoht oli, et patsient peaks saama midagi nii-öelda käegakatsutavat. Hüvitis peab olema nii suur, et patsient saab vähemalt ühe täidise.”
Esmavajalike hambaraviteenuste hulka kuuluvad hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt, diagnostika, ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ning tuimastus.
Samuti on 2018. aastast ette nähtud 85-eurone hüvitis rasedatele, alla üheaastaste laste emadele, vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele ning suurenenud hambaravivajadusega patsientidele. Sel juhul peab patsient ise tasuma arvest 15%.
Suhteliselt uus on eluaegne tasuta hambaravi, mis kehtib 2019. aastast neile patsientidele, kes ise ei suuda psüühilise või füüsilise puude tõttu suuhügieeniga toime tulla. Nende inimeste hambaravi tasub haigekassa täies ulatuses. Sellised psüühikahäired on intellektipuue, autismispektri häire, dementsus ja muud rasked psüühilised kõrvalekalded. Tasuta hambaravi tagavad füüsilised puuded on halvatusseisundid, mis haaravad mõlemat ülajäset ja on tingitud kesknärvisüsteemi või neuromuskulaarse organi haigusest; liigutushäired, nagu parkinsonistlik sündroom, generaliseerunud düstoonia ja raskekujuline tantstõbi; ning kaasasündinud või omandatud füüsilised iseärasused, näiteks jäseme ja selle olulise osa puudumine arenematuse või amputatsiooni tõttu.
Mare Saag nentis, et see, mida annab 40 eurot töövõimelisele inimesele, on omaette teema. “Küll aga võiks see anda suurema motivatsiooni kasutada riiklikult ettenähtud hüvitist selleks, et kontrollida suu tervist. Juba see algatab ahela, mis viib vajadusel hammaste parandamiseni,” ütles Saag.
Mare Saagi soovitused, et hambaravi ei kujuneks kulukaks:
• Käige hambaarsti juures vähemalt kord aastas, et võimalikud suu- ja hambahaigused varakult avastada.
• Puhastage hambaid kaks korda päevas, arvestades kõiki hambaarstilt saadud juhiseid.
• Ärge näksige põhitoidukordade vahel. Janujook on ainult vesi. Toidukordi, sh vahepalasid, võib olla päeva jooksul maksimaalselt viis.
Mare Saagi vilistlasblogi artikli täisversiooni saab lugeda Tartu ülikooli vilistlaste ajaveebist.
