Kuidas aru saada, et sul võib olla rauapuudus?
Rauavaegus kimbutab paljusid ning sellest annavad sageli märku väga erinevad tervisemured. Kuidas rauapuudust diagnoositakse ning millised on võimalused selle tervisemure leevendamiseks, räägib Benu veebiapteeker Triin Hirvlaan.
Palju sümptomeid
Rauapuuduse sümptomeid on erinevaid: näiteks võivad sellest märku anda väsimus, jõuetus või unisus ja üldine energiataseme langus. Ent probleemile viitab sageli ka kohin kõrvus, haprad küüned või juuksed ja lõhed suunurkades.
Sageli kurdetakse rauapuuduse korral õhupuudustunde või kergesti ärrituvuse, aga ka näiteks tähelepanuhäirete ja südamekloppimise üle. Esineda võib isutust kui ka hoopis tung süüa midagi ebatavalist.
“Kuna rauapuuduse sümptomid võivad tõepoolest kattuda teiste terviseprobleemidega, siis tasub kindlasti pöörduda perearsti poole ja vajadusel lasta mõõta rauaga seotud tervisenäitajaid,” soovitas farmatseut.
Selgete andmete abil saab juba täpsema tegevusplaani paika panna. “Näiteks mõõdetakse hemoglobiini, punaliblede hulka ning ferritiini, mis näitab inimese rauadepood ehk rauavaru,” lisas ta.
Raua suurim roll
Hirvlaane sõnul võib pikemat aega kestnud rauapuudus viia erinevate sümptomite tugevnemiseni, mis omakorda põhjustab juba suuremaid probleeme.
“Organismile võib rauapuudus olla ohtlik, sest raua suurim roll on eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis inimkehas,” ütles ta. “Kui inimese veres on normaalsest vähem punavereliblesid ja hemoglobiini tase langeb, siis ei saa organism enam piisavalt hapnikku,” selgitas veebiapteeker.
Samuti võib rauapuudus olla ohtlik raseduse ajal, sest rauast sõltuvad mitmed loote arenguga seotud protsessid. Seega on rauapuuduse tuvastamisel oluline teha kindlaks, mis seda põhjustab.
Ka liiga palju rauda pole hea
Ehkki sageli räägitakse rauapuudusest ja selle ohtlikkusest inimese organismile, põhjustab probleeme ka see, kui organism saab liiga palju rauda. “Selle tulemusel võib tekkida rauamürgistus,” selgitas Hirvlaan.
Mürgistuse sagedasemateks sümptomiteks on oksendamine ja iiveldus, kõhulahtisus ja -valu, šokk, äge seedekulgla põletik, aga ka näiteks happe-aluse tasakaaluhäire, madal vererõhk või unetaoline haiguslik seisund.
Analüüsid selgitavad tõe
Hirvlaan rõhutab, et enne rauapreparaatide võtmist on väga oluline konsulteerida arstiga ja teha vajalikud analüüsid. “Pärast seda saab teha järelduse, kui palju ja millist tüüpi rauda on vaja juurde võtta,” märkis ta. Nimelt leidub rauda erineval kujul, seda nii toidulisandite, käsimüügi- kui ka retseptiravimite näol.
“Kui rauapuudus on tõsisem, soovitab arst võtta vastavat käsimüügi- või retseptiravimit. Kui rauavaegus on vähene või mõõdukas, võib abi olla rauda sisaldavaid toidulisanditest,” selgitas Hirvlaan.
Rauda on erinevat
Oluline on ka teada, millal ja kuidas erinevaid rauapreparaate võtta. “Seda tasub küsida arstilt või apteekrilt,” soovitas ta. Nimelt võivad teatud rauapreparaatide puhul raua imendumist takistada mõningad toidud või teised toidulisandid.
“Näiteks ei tasu osade rauapreparaatide manustamise ajal süüa juustu, kohupiima või teisi kaltsiumi sisaldavaid piimatooteid, teraviljatooteid, kliisid, šokolaadi ja juua piima, teed, kohvi, kakaod ning parkaineterikast veini,” tõi Hirvlaan välja.
Seetõttu on oluline hoida rauapreparaadi ja eelnimetatud toiduainete söömise või joomise vahel paar tundi vahet. Raua imendumist seevastu aga soodustab C-vitamiin.
Kuidas rauapuudust vältida?
Veebiapteekri sõnul esineb olukordi, kus rauapuudust ei saa vältida – seda näiteks siis, kui seda põhjustab mõni tervislik seisund. Küll aga võib rauavaegust aidata ennetada mitmekülgne toitumine.
“Erinevatel andmetel imendub organismis toidust saadavast rauast umbes 10–15%. Loomsetest toiduainetest imendub rauda rohkem kui taimsest,” märkis ta. Rauda saab näiteks verivorstist, verikäkist, punasest lihast, lõhest, tuunikalast, sardiinist, krevettidest, austritest, merekarpidest, munast ja kalkunilihast.
“Taimsetest toiduainetest sisaldavad rauda kaunviljad (läätsed, aeduba, sojauba, kikerherned), kinoa, datlid, maasikad, aprikoosid, mustsõstrad, tomatid, punapeet, spinat, seesami-, kõrvitsa-, päevalille- ja linaseemned, idandid ja oliivid,” tõi Hirvlaan välja.
Allikas. https://www.benu.,ee
