Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?
Statistikaameti palgarakendusest näeb ligi 400 ametirühma töötasusid. Rakendus annab võimaluse võrrelda oma palka teistega, mistõttu on see hea infoallikas ka neile, kes töökoha vahetusele mõtlevad või juba uut kohta otsivad.
Vaatasime töötukassa ja suuremate töökuulutusportaalide põhjal, milliseid inimesi tööturul otsitakse. Andmed on 2021. aasta septembri lõpu seisuga. Kuulutustest on näha, et sagedamini soovitakse leida inimesi ametitesse, mida esineb palju ka töötamise registri (TÖR) järgi: puhastusteenindajad, müüjad ja klienditeenindajad, autojuhid ja töölised eri tööstusharudes. Küllaltki suur on vajadus ka arendajate järele, samuti on endiselt puudus meditsiinitöötajatest.
Valisime välja mõned ametirühmad (lihttöölisest tippspetsialistini), mida töökuulutuste kaudu kõige sagedamini otsitakse, ja vaatasime palgarakendusest, millised olid nende ametite töötasud selle aasta teises kvartalis.
Lihttööliste palk võib jätta vaesusesse
Lihttöölistest otsitakse töökuulutustes kõige enam puhastusteenindajaid ja koristajaid. Pakutav palk on enamasti esitatud tunnitasuna ja jääb sõltuvalt objekti keerukusest nelja ja seitsme euro vahele. Palgarakendusest on näha, et kontorite, hotellide jm asutuste koristajate mediaanpalk oli 627 eurot, seejuures maksti meestele keskmiselt 100 eurot rohkem kui naistele.
Sooline töötasude erinevus oli eriti suur Ida-Virumaal, kus täistööajaga koristajana töötav mees teenis brutotöötasuna keskmiselt 796 ja naine 580 eurot. Kuivõrd suhtelise vaesuse piir oli 2019. aastal ühe pereliikme kohta 611 eurot (neto), tähendab selline palgasumma, et lisasissetulekute puudumisel oli keskmine üksi elav Ida-Virumaal koristajana töötav naine määratud palgavaesusesse, vaatamata sellele, et ta töötas täistööajaga.
Oskustöötajate palgad erinevad suurel määral
Oskustöötajatest vajatakse küllaltki palju ehitajaid. Töökuulutustes pakutavad palgasummad ulatuvad sõltuvalt tehtava töö keerukusest 650 eurost 3000 euroni. Seejuures on ehituse oskustööliste ja töödejuhatajate palgasumma kuulutusel sagedamini välja toodud kui lihttöölistel. Palgarakenduse järgi oli üldehitajate mediaantöötasu 939 eurot. Hooneehituse lihttööliste palgad olid sellest madalamad (mediaan alla 800 euro), kuid näiteks ehituse töödejuhatajatel tunduvalt kõrgemad (1762 eurot). Siingi on näha suuri piirkondlikke erinevusi: näiteks Harju- ja Järvamaal jääb ehituse töödejuhatajate mediaantöötasu 2000 euro lähedale.
Oskustöötajaid ja spetsialiste otsitakse ohtralt ka puidutööstusesse. Töökuulutustes jäävad sealsed palgad üldiselt vahemikku 800–2000 eurot. Palgarakenduse järgi on puidutöötluspinkide seadistajate ja operaatorite mediaanpalk 1287 eurot, kusjuures kõrgeimad on palgad Tartumaal. Üldiselt on selles ametis meeste ja naiste palkade erinevus Eesti keskmisel tasemel – mehed teenivad keskeltläbi 200 eurot rohkem kui naised.
Läbi aastate on palju räägitud keevitajate puudusest. See paistab silma ka töökuulutuste rohkusest. Kuulutustes pakutavatest palkadest on näha suuri Eesti-siseseid erinevusi. Kui Ida-Virumaal otsitakse keevitajaid 1000 euro kanti jääva palga eest, siis Harju- ja Raplamaal ei ole haruldased ka mitu korda suuremad pakkumised. Keevitajate mediaantöötasu Eestis kokku jääb palgarakenduse andmetel aga 1415 euro juurde.
Kuulutustes otsitakse rohkelt ka veoautojuhte. Neile pakutavad palgad jäävad 1500 euro kanti, mis on tunduvalt kõrgem 950-eurosest mediaantöötasust, mida näitavad palgarakenduse andmed.
Õmblejad ja kokad saavad saarel paremat tasu
Kui vaadata ameteid, mida enamasti peavad naised, otsitakse töökuulutustes päris palju õmblejaid. Töötasu pakkumised algavad seejuures miinimumpalgast ja on harva üle 1000 euro, enamasti kujuneb palk tükitöö alusel. Palgarakenduse järgi oli masinõmblejate mediaanpalk 759 eurot. Kõrgema töötasuga paistsid silma Saare ja Pärnu maakond.
Palju otsitakse ka kokkasid ja seda tõenäoliselt toitlustusasutusi puudutavate piirangute leevendamise tõttu. Vajadus on nii kokkade, peakokkade kui ka abikokkade järele. Koka või peakoka kuulutustes Harjumaal naljalt alla 1000-euroseid palgapakkumisi ei ole, kuid on võimalik, et madalama tasuga arvestanud tööandjad ei ole soovinud seda infot lihtsalt lisada. Mida kaugemal pealinnast, seda väiksemaks pakutav palganumber läheb. Seejuures on näha, et eraettevõtetes on pakutav palk kõrgem kui näiteks hooldusasutustes. Pea- ja vanemkokkadele pakutakse suuremaid palgasummasid, kuid 2000 euroni need siiski ei ulatu. Palgarakenduse järgi oli kokkade mediaantöötasu 2021. aasta teises kvartalis 811 eurot. Kõrgemad palgad olid Harju-, Tartu- ja Saaremaal. Peakokkade mediaantöötasu oli pisut suurem ehk 1000 eurot. Arvestada tuleb, et kokkade teise kvartali palgaandmetes kajastub ka piirangute aeg (aprill–mai 2021), mil palgad võisidki olla tavapärasest madalamad.
Müüjate seas valitseb suur palgalõhe
Portaalides on palju üleval ka müüjate ja klienditeenindajate töökuulutusi ning valdavalt otsitakse poemüüjaid ja kassiire. Pakutavad palgad algavad 600 eurost ja suurimad töötasud jäävad 1000 euro ümber. Vaid üksikutel aladel on ka suuremaid palgapakkumisi.
Paljudes kuulutustes on aga eraldi välja toodud boonused, mis sõltuvad töötulemustest. Palgarakenduse järgi oli poemüüjate mediaanpalk 813 eurot. Selles ametis on meeste ja naiste palkade vahel suur lõhe: Eestis kokku 31% ja üheski maakonnas ei jää see alla 20%. Mehed teenivad müüjatena keskmiselt 358 eurot rohkem kui naised.
Kõrgeimalt on tasustatud tippspetsialistid
Tervisekriisi tõttu on nii Eestis kui ka lähiriikides eriti teravalt esile kerkinud meditsiiniõdede puudus. Tippspetsialisti tasemel õdede töökuulutusi on küllaga ka meie tööportaalides. Seal välja toodud palgad jäävad vahemikku 1300–2000 eurot. Need on pisut madalamad kui õenduse tippspetsialistide mediaanpalk rakenduse järgi, mis on 1914 eurot. Põhjuseks on tõenäoliselt see, et kui töökuulutuses tuuakse enamasti välja normkoormuse palk, siis registriandmetes, millel põhinevad palgarakenduse arvutused, on sees ka tasu ületunnitöö eest.
Terav tööjõupuudus on ka tippspetsialistidest arendajate hulgas. Neid otsitakse tööportaalides tihtipeale ingliskeelsete kuulutustega ja vaid väga harva on lisatud juurde pakutav töötasu. Põhjuseks võib olla, et lisaks tavapalgale on paljudes ettevõtetes ka teisi töötajate motiveerimise viise (optsioonid jms).
Palgarakenduses võib sedalaadi ametite pidajaid leida peamiselt kolmest ametirühmast: tarkvaraarendajad, veebi- ja multimeediaarendajad ning rakenduste programmeerijad. Neist suurema mediaanpalgaga olid tarkvaraarendajad tasuga 3300 eurot. Samas oli selles ametirühmas ka küllaltki suur palgalõhe – rohkem kui 700 eurot meeste kasuks. Meessoost tarkvaraarendaja teenis Eestis keskmiselt 3556 eurot, naissoost aga 2820 eurot. Täistööajaga töötavate naiste osatähtsus oli tarkvaraarendajate seas 13%.
Palgarakendus
Tarkvaraarendajatele järgnevad palga poolest programmeerijad, kelle mediaantöötasu oli 2366 eurot. Programmeerijate seas oli naiste osa juba pisut suurem ehk 16%. Proportsionaalselt umbes sama palju oli naisi ka veebi- ja multimeediaarendajate hulgas. Selle ametigrupi üldine mediaantöötasu oli 1975 eurot ning meeste ja naiste palkade erinevus oli väikseim ehk 8%. Selles blogis heitsime pilgu vaid väikesele osale ametitest, mida töökuulutuste kaudu otsitakse. Põhjalikke ülevaateid tööjõuvajaduse kohta koostavad regulaarselt töötukassa (näiteks tööjõuvajaduse baromeeter tootukassa.ee/baromeeter) ja kutsekoda tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA raames (vt oska.kutsekoda.ee/). |