Andestamine on sõna, mida me kuuleme tihti, aga mida me mõistame harva. Meile on õpetatud, et andestada tuleb teistele – neile, kes on haiget teinud, petnud, reetnud või lahkunud. Aga tõeline andestus ei alga mitte väljapoole, vaid seestpoolt. See algab hetkel, kui sa lõpetad süüdistamise, loobud enese piitsutamisest ja vaatad endale silma, öeldes vaikselt: „Ma annan endale andeks.“
Sa annad endale andeks, et uskusid valesid, sest tahtsid uskuda armastusse. Et jäid liiga kauaks, sest lootsid, et asjad muutuvad. Et ütlesid „jah“, kui süda karjus „ei“. Et kandsid maski, et olla aktsepteeritud. Et andsid endast kõik ja unustasid ennast. Et olid inimene, kes eksis, sest püüdis armastada.
Andestamine iseendale ei ole nõrkus, vaid sügavaim vabaduse tegu. See tähendab, et sa ei vea enam oma minevikku nagu kivikotti seljas. Et sa ei lase enam eilsel varjutada homset. Kui sa andestad endale, siis ei pea sa enam varjama oma haavu – need muutuvad õppetundideks, mis tegid sinust selle, kes sa oled täna.
Sa ei pea kõike mõistma ega õigustama, et andestada. Mõnikord piisab lihtsalt teadmisest, et sa tegid tol hetkel parima, mida suutsid. Me kasvame läbi vigade, mitte läbi täiuslikkuse. Kui sa suudad vaadata endale otsa ilma hukkamõistuta, siis hakkab süda tasapisi avanema.
Andestus on nagu vaikne uks, mis avaneb hinge sees. Selle taga on rahu, mida sa pole ammu tundnud. See ei tule korraga – see tuleb kiht kihi haaval, kuni ühel hetkel sa taipad, et valu, mis kord sind kontrollis, on kadunud. Sa ei mõtle enam, kuidas kõik oleks võinud minna. Sa lihtsalt oled. Ja see „olemise“ hetk ongi vabanemine.
Kui sa andestad endale, siis hakkad märkama, kuidas maailm muutub. Inimesed, kes kord sind ärritasid, ei mõjuta sind enam nii sügavalt. Asjad, mis tundusid varem ebaõiglased, kaotavad oma teravuse. Ja sa mõistad, et universum ei ole kunagi olnud sinu vastu – ta on lihtsalt õpetanud sind läbi valude tagasi koju, enda juurde.
See hetk, kui sa ütled endale: „Ma annan andeks“, on hetk, mil aeg peatub. Süda muutub kergemaks ja hing hakkab taas hingama. Ja võib-olla see ongi see, mida kogu elu on sinult oodanud – et sa lõpetaksid enda karistamise ja lubaksid endal lihtsalt olla inimene, kes eksis, õppis ja kasvas.
Kui sa lõpuks andestad, muutub kõik. Mitte maailm sinu ümber, vaid maailm sinu sees. Sest kui süda on vaba, hakkab elu taas voolama. Ja see vool viib sind täpselt sinna, kuhu sa alati oled kuulunud – rahu, valguse ja armastuse poole.
✨Kui võimalik, palun toeta! Iga toetus, olgu suur või väike, on minu jaoks väga oluline, kuna raha läheb IT mehele www.janarkeel.eu ja www.minuaeg.com arendamiseks , et teha lehed Teile paremaks ja luua veel paremat sisu🙏 Toeta siin 👉https://janarkeel.eu/toetamine/
