Umbkaudu 1 miljardil inimesel maailmas on D-vitamiini puudus. Seega räägitakse viimasel ajal väga palju D-vitamiini manustamise vajadusest toidulisandina ning D-vitamiini kasulikest omadustest. Samas liigub väga palju erinevat infot selle kohta, kui palju täpsemalt tuleks D-vitamiini võtta.
Enam ei räägita D-vitamiinist ainult seoses luude tugevuse ja kaltsiumi imendumisega. Kuna see vitamiin toimib kudedes hormoonina, seostavad paljud uurimused D-vitamiini defitsiidiga mitmete tänapäeva tsivilisatsiooni tõbede sümptomeid, nagu näiteks lihaste nõrkus, raskustunne jalgades, krooniline lihaste ja/või luude valulikkus, kurnatus või kergesti väsimine, sagedased infektsioonid, depressioon. D-vitamiini puudus võib olla kõigil, kellel esinevad ebaselgetel põhjustel lihase-, liigese-ja luuvalud, fibromüalgia või kroonilise väsimuse sündroom, krooniline valu, k.a. migreenivalu. Selle vitamiini defitsiit soodustab organismis autoimmuunprotsesside teket. Öeldakse, et D-vitamiini mõju on nii keeruline, et me ei tea ühegi haiguse tegelikku olemust enne, kui oleme kõrvaldanud D-vitamiini vaeguse.
D-vitamiini puudus
Päikese käes viibimine on kõige kindlam viis normaalset D-vitamiini taset säilitada, kuid kahjuks veedame palju aega siseruumides, kasutame päikesekreemi ning katame end riietega, mis varjavad keha päikesekiirguse eest. Talvekuudel tuleb Eestis päike välja väga harva ja see ei ole piisavalt intensiivne, et käivitada D-vitamiini tootmist kehas, seda isegi juhul, kui veedame aega igapäevaselt õues, nii et nägu ja labakäed on katmata.
Päikese käes viibides läbib UVB kiirgus nahapinda ja käivitab seal D-vitamiini sünteesi. Teatud määral sisaldavad D-vitamiini ka mõningad toiduained, kuid arvestatava D-vitamiini annuse saamiseks tuleks enamusi neid toiduaineid süüa väga suures koguses. Päevase vajaliku D-vitamiini koguse (10 mcg (400 iu)) saame kätte 100 g lõhest, 6 munast, 1250 g D-vitamiiniga rikastatud kohupiimapastast või juues 1,25 l rikastatud piima.
Talvekuudel oktoobrist aprillini on päevase D-vitamiini annuse kättesaamiseks parim tarvitada toidulisandeid.
Kui palju tuleks D-vitamiini manustada?
Eesti ametlike toitumissoovituste kohaselt (on soovituslikuks päevaseks annuseks lastel ja täiskasvanutel 10 mcg (400 iu) ning vanemaealistel (al 61. eluaastast) 20 mcg (800 iu) päevas. Selline D-vitamiini kogus on organismile hädavajalik miinimum, millest vähem tarbides on suurem risk osteoporoosi ja teiste krooniliste haiguste kujunemiseks.
Optimaalse hea tervise säilitamiseks on mõistlik tarbida D-vitamiini veidi suuremas koguses. Kui inimesel esineb D-vitamiini puudus (D-vitamiini tase on alla 75 nmol/L, tuleks manustada 2000-4000 iu D-vitamiini päevas vähemalt kolme kuu jooksul ja seejärel teha kordusanalüüsid. Mõned uuringud on näidanud, et seerumi kaltsidiooli tase (kehas moodustuv D-vitamiini vorm, [25(OH)D]), mida toodetakse maksas) ei tõuse enne 3-4 kuud lisandite manustamist, seega ei pruugi lühiajaline D-vitamiini tarbimine taset korrigeerida.
