Politsei hoiatab krüptoskeemide eest, mis lubavad kiiret rikastumist, kuid tegelikku investeerimist ei toimu ja inimesed jäävad lõpuks rahast ilma.
Eestis levivad skeemid, milles kutsutakse inimesi üles investeerima krüptorahasse ja mille puhul on suur oht pettuseks. Politsei andmetel on taoliste skeemide sihtgrupp lai ja kelmid üritavad sinna kaasata võimalikult palju inimesi, kuid eriti sihitakse eakaid ja Soomes tööl käivaid eestlasi.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul on politsei poole pöördunud murelikud inimesed, kelle lähedasi on kutsutud skeemiga liituma. „Näeme väga agressiivseid müügivõtteid ja võrkturundust, investoreid viiakse reisidele ja korraldatakse suuri üritusi. Väidetavalt suunatakse kaasatud raha investeeringuteks ja lubaduste elluviimiseks, kuid tegelikult läheb see raha pigem uute investorite kaasamiseks ja isikliku heaolu suurendamiseks. Suursuguseid üritusi korraldataksegi tegelikult selle jaoks, et investorite raha abil kujundada ettevõttele suursugune kuvand,“ selgitas Laur.
Esiti makstakse investoritele head intressi, millega jäetakse mulje, et investeering on väga hea ja see julgustab veel enam inimesi liituma. Tegelikkuses on tegemist Ponzi- või püramiidskeemidega, millele võivad viidata järgmised asjaolud:
- Inimestele lubatakse kõrge tootlusega investeerimisvõimalust, lubades äärmiselt madalat riski või lausa selle puudumist.
- Äriplaan on ebaselge ega ole mõistetav, kuidas sellega raha teenitakse.
- Rõhk on uute investorite värbamisel, mitte toote või teenuse müügil.
- Teenused on ülehinnatud või väga madala kvaliteediga.
- Investoreid premeeritakse uute liikmete värbamise eest.
- Väljamaksete või projektist väljumise tingimusi muudetakse tihti.
- Inimesi survestatakse kiiresti tegutsema, et investeeringust ilma mitte jääda.
- Litsentsid on puudu või on finantsregulaatorid väljastanud hoiatusi.
- Küsitakse liitumistasu või suurt alginvesteeringut.
„Kuna reaalset investeerimistegevust ei toimu, siis ettevõte tegelikult raha ei teeni ja skeem saab toimida ainult seni, kuni uued inimesed sellega liituvad. Makstav dividend või muud skeemiga kaasnevad hüved jätavad mulje, et investeeringul läheb väga hästi. Seetõttu inimene ei saagi enne skeemi kokku kukkumist aru, et ta on tegelikult kannatanu,“ rääkis Laur.
Olemuselt on tegemist investeerimiskelmusega, kuid sageli pannakse kuriteod toime välismaal, mistõttu on inimeste vastutusele võtmine juriidiliselt keeruline ja vähetõenäoline ning sõltub paljuski välisriigi motivatsioonist. „Seetõttu on oluline, et inimesed ise tunneksid ära pettuse ohud. Enne investeerimist tuleb alati teha veidi iseseisvat uurimist ja vaadata, mis taustaga ettevõte on, kes on selle juhid, kas neil on varasem kuritegelik taust. Samuti tasub uurida investeerimisfoorumeid ja lähedastelt inimestelt nõu küsida. Pimesi ei tohi kellegi kätte oma raha usaldada,“ rõhutas Laur.
