Peaaegu 1401 km2 suuruse pindalaga Rhodose saar on Egeuse mere kaguosas asuva Dodekaneeside saarestiku suurim saar. Ühtlasi on saar piirkonnas ka rahvarohkeim – seal elab alaliselt enam kui 115 tuhat inimest; lisaks suur hulk saart külastavaid turiste (ilma kruiisireisijate arvestamisetagi enam kui miljon turisti aastas). Rhodose saar on Kreeka üks tuntumaid ja populaarsemaid turismipärle – saar on huvipakkuv nii rannamõnude nautijale, aktiivse puhkuse harrastajale kui ka arhitektuurihuvilisele, nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Rhodose rannajoon on ca 220 km pikk ja saarel asub suurel hulgal erinevaid kauneid randu. Saare idarannikul asuvad liivarannad peaaegu katkematu ketina. Lääneranniku rannad ja merepõhi on seevastu kivisemad. Kuna tuuled puhuvad enamasti läänekaartest, on saare lääneranniku veed rahutumad ning sobivad paremini lohesurfajatele. Need, kes soovivad külastada väikest maalilist randa vaikses lahesopis, võiksid minna saare idaosas Faliraki asula lähedal asuva Antony Quinni lahe äärde jäävasse Ladiko randa. Samas lähedal Kalitheas asuv liivarand sobib hästi neile, kellele ei meeldi suur rahvarohkus. Rhodose lähedal on merevesi kõige soojem juulist septembrini, mil see on keskmiselt vahemikus 26–27 °C. Üle 20 °C on sealsete vete keskmine temperatuur aga koguni maist novembrini.
Aktiivse puhkuse nautijatele on huvipakkuv saare läänepoolses keskosas paikneva Rhodose kõrgeima mäe – 1215 m kõrguse Attávyrose tippu ronimine. Sama mäe nõlvadele on rajatud mitmeid matkaradasid ja jalgrattateid. Loodushuvilisele võib erakordse elamuse pakkuda aga Petaloúdes’e org ehk Liblikate org, mis jääb Rhodose linnast ca 20 km kaugusele edelasse. Sealne väikeste ojade, koskede ja järvedega org meelitab igal aastal juunist septembrini kohale suurel hulgal kauneid liblikaid (eeskätt ööliblikad alamliigist Euplagia quadripunctaria rhodosensis).
Rhodose saare kuulsaim ajalooline ehitis oli Rhodose koloss, mis oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju ja üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Paraku hävis see ilmselt 37 m kõrgune skulptuur maavärinas 227 eKr ning selle jäänuseid ei ole senini leitud. Kuigi palju pole säilinud ka saare kirdeosas asuvast Rhodose akropolist, mis oli ehitatud 5–3 sajandil eKr. Alles on vaid ühe templite mõned sambad, osa kunagisest staadionist ja väikesest amfiteatrist. Oluliselt paremini on säilinud Rhodose mitmed väga huvitavad keskaegsed ehitised, millest paljud on valmistatud liivakivist. Saare kirdetipus asuv saare keskus Rhodose linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse just keskaegsete ehitiste tõttu – sealne keskaegne linnasüda kuulub kogu Lõuna-Euroopa paremini säilinud keskaegsete linnade hulka.
Rhodose tuntumate ja huvitavamate arhitektuuriväärtuste hulka kuuluvad hästi säilinud gooti stiilis suursugune Rhodose rüütlite suurmeistri palee (põhiosas rajatud 14. sajandil, osaliselt taastatud 20. Sajandil, seal asub Bütsantsi muuseum); väga hästi säilinud Rhodose linnamüür koos bastioni, erinevate tornide ja väravakohtadega (rajatud 14–15. sajandil, ca 4 km pikk); 15. sajandil rajatud rüütlite haigla (kus nüüdisajal asub Arheoloogiamuuseum), Suleiman Suure moðee (algselt rajatud 16. sajandil, rekonstrueeritud 19. sajandi algul).
Rhodost külastades tuleb arvestada, et seal valitseb kuuma suvega vahemereline kliima. Päevased keskmised maksimumtemperatuurid on detsembrist märtsini 15–18 °C; aprillis, mais, oktoobris ja novembris 20–25 °C ning juunist septembrini 28–31 °C. Saarel on aga mõõdetud ka enam kui 41 °C temperatuuri. Öised keskmised miinimumtemperatuurid on detsembrist märtsini 8–11 °C; aprillis, mais, oktoobris ja novembris 13–17 °C ning juunist septembrini 20–23 °C. Vahel harva võib temperatuur langeda ka alla nulli. Keskmine sademete hulk saarel on ca 700 mm. Seejuures jaotuvad sademed väga ebaühtlaselt – detsembris ja jaanuaris on sademete hulk 150 mm lähedal (keskmiselt 11 sajupäeva), kuid juunist septembrini on igas kuus sademeid vähem kui 10 mm.
