Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kasvu. Kõige rohkem on viirust Lõuna-Eestist kogutud proovides. Nädalaga on märgatav tõus toimunud ka Harjumaa ja Ida-Virumaa asulates.
Võrreldes möödunud nädalaga on tulnud juurde neid asulaid, mille reovee viirusesisaldus on suur või väga suur. Kui eelmisel nädalal võis öelda, et Harjumaa ja Ida-Virumaa paistavad silma väiksema viirusekogusega, siis nüüd on olukord muutunud ning ka sealsetes reoveeproovides on viiruse hulk kasvanud Eesti keskmisest suuremaks. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on nädalaga toimunud väike viirusekoguse kasv pea kõikjal, kuid Lõuna-Eesti paistab ülejäänud riigiga võrreldes iseäranis silma. „Seal on nakkus levinud üsna laialdaselt suurematest asulatest ka paljudesse väiksematesse. Võib oodata, et nakatunute arv selles piirkonnas kasvab,“ rääkis Tenson.
Kuidas proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade
puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
