Ülemiste keskuse vaktsineerimispunktis tervishoiuteenust osutava Hoole OÜ juhatuse liikme Kristiina Sepa sõnul on näha, et inimeste huvi vaktsineerimise vastu on taas päev-päevalt kasvamas. „Alguses oli üsna vaikne, aga mulle tundub, et see teema on jälle uuesti fookusesse tulnud,“ rääkis ta. „Inimesed olid vahepeal täiesti suve lainel, aga nüüd me näeme ikkagi, et huvi suureneb.“
Teisipäevase seisuga on Sepa andmetel Ülemiste keskuses juuli alguses taasavatud vaktsineerimispunktis end vaktsineerida lasknud 165 inimest. Nendest 65% on tulnud saama tõhustusdoosi. Ennekõike eelistatakse Pfizeri vaktsiini Comirnaty.
Ülemiste keskuse vaktsineerimispunktis käivad Sepa sõnul peamiselt nooremad inimesed. „Seal on tegelikult kõiki igas vanuserühmas, aga pigem ikkagi tundub, et ülekaalus on noorem kontingent,“ märkis ta. „Eakamad võib-olla liiguvad ikkagi oma perearsti juurde. Pigem ütleks, et vaktsineerima tulevad ikkagi need, kes ka seda kaubanduskeskust külastavad, nii et pigem see sama sihtrühm, aga me näeme ka, et on päris palju välismaalaseid.“
Vaktsineerimiste tõusu taga näeb Sepp ennekõike uue laine ohtu, mida inimesed on rohkem teadvustama hakanud. „Ülemiste keskus ilmselt on Tallinna kontekstis ja ka ümberkaudsete piirkondade suurim kaubanduskeskus, kus liigub väga palju inimesi,“ lausus ta. „On oluline jõuda inimesteni, et selline teenus oleks kättesaadav. Eesmärk on muidugi valmistuda selleks, et ühiskond ei läheks sarnaselt varasema perioodiga lukku. Selleks tuleb tagada vaktsineeritusega suurem kaetus, et valmistuda uueks perioodiks ja olla just seal, kus on inimesed. Hoole vaktsineerimisteenust saab ka ettevõtja tellida oma kontorisse.“
Vaktsineerimine on endiselt ainus viis, kuidas ennast ja teisi kaitsta
Sepp, olles ise tervishoiutöötaja, soovitas tungivalt end lasta vaktsineerida ka neil, kes seda veel teinud pole. „Vaktsineerimine on ainus viis, mis inimesi kaitseb,“ rõhutas ta. „See annab immuunsuse. Isegi kui tüved muutuvad, siis mingi immuunsuse vaktsiin annab ja inimese haiguse läbipõdemine on kerge. Sageli inimesed ei mõtle, et nad liiguvad sellises kohtades, kus on inimesed, kes näiteks tervislikel põhjustel ei saa vaktsineerida või kuuluvad ka riskirühma. Täna alla viieaastaseid lapsi ka vaktsineerida ei saa. Siin on selline suurem ühiskondliku vastutuse teema. Peab mõtlema iseenda ja oma lähikondsete peale. Vaktsineerimine on ainus viis, kuidas ennast ja teisi kaitsta.“
Ka Confido kiirkliinikute valdkonna juht Martin Talu sõnul on viimastel päevadel vaktsineerimine tõesti hoogu juurde saanud, kuid päris tunglemiseks pole siiski veel läinud. „Kui näiteks konkreetselt nüüd eilsest päevast rääkida, siis eilne päev oli tavapäraste päevadega võrreldes neli korda kõrgem, aga ma hetkel veel sellist meeletut tunglemist ei näe. Kui broneeringute arvu vaadata, siis tavaliselt on jooksev päev täis broneeritud, aga järgnevad päevad vabad. Ootejärjekorda veel tekkinud ei ole.“
Kõikides Confido kliinikutes üle Eesti tehakse praegu Talu andmetel kokku 50-60 vaktsineerimist päevas. „Vaktsineerima tuleb kõige rohkem keskealisi inimesi,“ ütles ta. „Haigekassa ja Terviseameti poolt sihitud sihtgrupp 60 pluss aasta vanuste inimeste hulgas hetkel veel mingit meeletut kasvu näha ei ole, aga see tõenäoliselt veel tekib. Täna tuleb pigem inimene, kes kuskile reisida tahab või siis mingil muul põhjusel on valmistumas sügisperioodiks.“
Paljud naudivad veel täiel rinnal vabadust ja ei taha sügise peale mõelda
Ka Talu kinnitas, et peamiselt tehakse just tõhustusdoose ja nentis, et inimest kes end tänaseks seni veel vaktsineerinud ei ole, on nüüd vaktsineerima saada päris keeruline. „Vaktsiinidest on meil olemas muidu kõik, mis Terviseameti laos olemas on – Pfizer, Moderna, Janssen ja Novavax,“ loetles ta. „Kõik kes soovivad, saavad oma doosi kätte ja lihtsalt sõltuvalt sellest kas on vaja teha tõhustusdoos või esmane doos, siis saab soovitusi ja skeeme kuidas ja mida sinna peale siis tõhustuseks teha. Inimene saab meie spetsialisti käest küsida, et millist tal on kõige mõistlikum teha nendest olemasolevatest.“
Talu isiklikul hinnangul inimesed täna veel uue viiruselaine ohtu kuigivõrd tõsiselt ei võta. „Mida ma näen enda tutvusringkonna kui ka ümbritsevate inimeste pealt on ikkagi see, et täna isegi kui inimesed võib-olla teadvustavad, siis nad võtavad täiega seda momenti, et meil on praegu vabadus,“ märkis ta. „Keegi üleliia palju ette ei mõtle – see on see, mida mina isiklikul pinnal tajun.“
Talu soovitas samuti kõigil, kel vähegi võimalik end vaktsineerida ja teha seda pigem enne kui sügisel suuremaks tunglemiseks läheb. „Praegu, kus tunglemist ei ole, on mõistlik see ära teha,“ soovitas ta. „Meil siin sügis on tulemas, koolivaheaeg hakkab läbi saama, pered hakkavad jälle kokku saama, haigestumus praegu Covidisse on ikkagi suur ja rahvarohkeid üritusi ka palju. Nii enda kui võib-olla teiste pereliikmete turvalisuse tagamiseks oleks mõistlik ka testida ennast, enne kui sõprade ja perega kokku saad. Eriti kui peres on riskirühma kuuluv inimene.“
Ka perearst Le Vallikivi sõnul on inimeste huvi vaktsineerimise vastu taas tõusnud. „Meie keskus on inimesi vaktsineerinud terve suve ja kui juunis kippusid ajad pigem vabaks jääma, siis nüüd kohe samaks või järgnevaks päevaks ei pruugi aega saada,“ rääkis ta. „Laste vaktsineerimise osas on inimeste huvi pehmelt öeldes leige, aga riskigrupid tulevad rõõmuga.“
Vaktsiinivastaseid on keeruline ümber veenda
Vallikivi hinnangul on enamus inimesi Covidi uue laine möödapääsmatusest aru saanud. „Neid kes kahtleks selles, et see sügis tuleb Covidiga, neid pigem ei ole,“ märkis ta. „Pigem on see kaalutlus, et kas mul on mõtet seda vaktsiini teha? kui suure riskiga minu haigestumine on? kas need eelnevad doosid või läbipõdemine muudab minu jaoks midagi?“
Vallikivi nentis aga ka seda, et need, kes seni on omal valikul vaktsineerimisest hoidunud, enda hoiakuid pigem ei muuda. „Selliseid kategoorilisi eitajad reeglina ka mingi valgustus ei taba,“ ütles ta. „Kui just ei ole olnud mingisuguseid traagilisi sündmusi perekonnas – see on see, mis teinekord paneb inimesi ümber mõtlema.“
Samas rõhutas Vallikivi, et need, kes täna haiglasse satuvad, on peamiselt ikkagi vaktsineerimata inimesed. „Me võime küll öelda, et see tüvi ei tapa ja väga rasket haigestumist ei põhjusta, aga ikkagi tundub, et see kehtib vaktsineeritud inimeste kohta,“ märkis ta. „See ongi selle haiguse kõige raskemini aktsepteeritav tahk, et me tegelikult ei oska mitte kunagi päris täpselt prognoosida, et kellel ja kuidas ta kulgeb.“
Vallikivi hinnangul on inimesed siiski hakanud positiivses mõttes Covidi ja vaktsineerimisega ära harjuma. „Nagu me oleme harjunud hooajaliste gripivaktsiinidega,“ lausus ta. „Et siis ka need, kes saavad seda tõhustusdoosi, küsivad seda, et millal siis järgmine doos tuleb teha? Et kas nüüd sellel talvel või siis, et kas uute tüvede vastu on vaktsiin juba väljas?“
