Rahvusvahelise krediidihaldusettevõtte Intrum 24 riiki hõlmanud uuringust selgub, et kriis on teinud Eestis elavad inimesed rahaliselt rikkamaks. Kui 37% eurooplastest tunneb end praegu pigem vaesemana kui enne epideemiat, siis Eestis küsitletute puhul vaid 26%. 14% leidis samas, et on rikkamad kui enne kriisi. Euroopas laiemalt on see number 10%.
Üldistatult võib aga öelda, et kõikides Euroopa maades on suurendanud kriis lõhestatust – vaesemad on jäänud vaesemaks ja jõukamatel elujärg jäänud samaks või isegi paranenud. See tulemus on ka mõistetav, sest mida enam on keegi oma töös seotud uute tehnoloogiatega, mis võimaldavad töötamist viirusepiirangutest hoolimata, seda vähem kannatatakse. Teisalt ei tasu muidugi unustada, et seoses teisest sambast raha välja võtmisega on inimeste kontodele sügisel laiali laotunud miljard eurot. Suures osas on see suundunud tarbimisse.
Nõnda on arusaadav, miks küsitlus Eesti osas just taolise tulemuse andis. Majandustegelane Indrek Neivelt tõi esile Eesti Panga statistika, mis näitas väga häid uudiseid. Kui viimastel aastatel on tarbimislaenude summa olnud üle 800 miljoni euro, siis septembri ja ka oktoobri lõpus alla 600 miljoni. See on tore, sest meil on tarbimislaenud üle kahe korra kallimad kui Euroopas keskmiselt. Teisisõnu, pensioniraha vabaks laskmine vähendas pankade kasumit peaaegu 50 miljoni võrra aastas.
