Jaanuari esimese nädalaga tõusis laste ja noorte Covid-19 nakatumine 70%, koroonaviiruse läbi põdenud lastel on tüsistustena tekkinud kopsupõletikku, müokardiiti, tromboose ja nn pikka Covidit.
Lastehaigla väikeste koroonapatsientide seas on palju mõne kuu vanuseid imikuid. “Jaanuari algusest haiglasse sattunud 27 lapsest 14 on nooremad kui kuus kuud,” lausus lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukas. “Imikud on enamasti saanud nakkuse oma vanematelt, kellest suurem osa pole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Nakatumisi on esinenud isegi sünnituse käigus, kui ema oli samal ajal Covid-positiivne.”
Nakatumine lööb rekordeid
Kokku on veebilehe www.vaktsineeri.ee andmetel pandeemiaajal Covid-19 tõttu Eestis haiglasse sattunud üle 260 kuni 18-aastase lapse ja noore. Kõige noorem neist oli vaid 12 päeva vana. Paraku võib koroona ka lastelt elu võtta – lastehaiglas suri hiljuti 7-aastane poiss, 2021. aasta kevadel suri 11-aastane laps.
Teine rühm haiglaravi vajavaid patsiente on krooniliste haigustega lapsed, kelle seisundit Covid-19 halvendab. Dr Ülle Uustalu sõnul ohustab Covid enim neuroloogilise kahjustusega, kroonilise kopsuhaigusega (sinna hulka ei kuulu astma), südamehaiged ja immuunpuudulikkusega (sh kasvajatega) lapsi, samuti ülekaalulisi teismelisi. “Samas hästi kontrollitud diabeet ei ole riskitegur,” mainis Uustalu. “Mõned meile sattunud lastest on vajanud haiglaravi hoopis trauma või kirurgilise haiguse tõttu, kuid haiglas koroonapositiivseks osutunud.”
Eestis – nagu kogu Euroopas – purunevad praegu üha uued koroonaviirusega nakatumise rekordid ning ka haiglaravi vajadus on taas tõusma hakanud. Covid levib jõudsalt noorte seas – jaanuari esimese nädala seisuga oli alla 18-aastaste nakatumine tõusnud 70%.
Terviseameti andmetel kasvas jaanuari teisel nädalal võrreldes eelmise nädalaga haigestunute arv kõikides vanuserühmades. Statistika näitab, et koroonaviirusesse nakatuvad igas vanuses lapsed, samuti kannavad nad viirust edasi, kuigi selle levitamise periood on lastel täiskasvanutest lühem. Lapsed ja teismelised saavad nakkuse enamasti pere- või tuttavate ringis. Koroona on nõudnud kahe lapse elu.
Suurim haigestumus 100 000 elaniku kohta on 5–19-aastaste seas. Vanuses 5–9 a on haigestumine suurenenud 186%, 10–14-aastaste seas 182 ja 15–19-aastaste seas 60%. Lapsed ja noored nakatusid peamiselt perekonnas ning laste- ja õppeasutustes. “Lasteaialapsed võivad saada nakkuse ka lasteaiast,” märkis Uustalu.
13–40% lastest põeb Covid-19 haigust ilma sümptomiteta. Enamik lastest põeb koroonaviirust suhteliselt kergelt, kuid on olnud ka juhtumeid, mil laps vajab haiglaravi. Kahjuks aga esineb koroonaviiruse läbi põdenud lastel tüsistusi: kopsupõletikku, müokardiiti, tromboose või nn pikka Covidit. Seega põevad lapsedki koroonat väga raskelt ja haigus võib neile põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.
Lapsi ei ohusta vaid koroonaviirusesse nakatumine. Dr Uustalu sõnul võib Covidi läbi põdeda kergelt, kuid selle järel on just lastele suureks ohuks MIS-C ehk multisüsteemne põletikureaktsioon. “See on just Covidi-spetsiifiline, muude haigustega, näiteks gripi ja teiste viirustega sellist sündroomi ei teki,” rääkis Uustalu. “MIS-C tekib iseäranis Covidit asümptomaatiliselt põdenud lastel 4–6 nädalat pärast läbipõdemist. Tekib uus palavikutõus, tihti on esmaseks sümptomiks kõhuvalu, lisandub lööve ja kõigil on esinenud südamelihasepõletik, mis on autoimmuunse põhjusega.”
Vaktsiin võib päästa elu
Imikud seda haigust dr Uustalu kogemust mööda väga ei põe.
MIS-C sündroom on Eestis haiglaravile viinud ligi 24 last, umbes 40% neist vajas intensiivravi. Tallinna lastehaiglas on olnud 17 MIS-C sündroomi diagnoosiga last. Õnneks esineb multisüsteemset põletikulist sündroomi suhteliselt harva.
Dr Raukas ütles, et Tallinna lastehaigla on Covid-19 pandeemias hakkama saamiseks töötanud välja eri juhendeid. Seda ka olukorraks, kui patsientide arv oluliselt tõuseb.
“Sel juhul peame ümber korraldama haigla osakondade töö ja vajadusel piirama plaanilist ravi,” rääkis ta. “Lastega peredele soovitan – nagu iga viirushaiguste puhangu korral – praegu vältida rahvarohkeid kohti, liikuda värskes õhus ning pesta või desinfitseerida käsi pärast avalikes kohtades viibimist. Lapsevanemad peaksid end vaktsineerima, et mitte tuua nakkust koju väikelastele, kelle vanus ei luba veel immuniseerimist. Lapsi, kelle vanus seda võimaldab, soovitan vaktsineerida.”
Novembri algusest jõuludeni kehtinud statistika andmetel vähendab vaktsineerimine alla 19-aastaste haiglasse sattumise võimalust 46,3 korda. Seetõttu toonitas ka terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp, et vaktsineerimise tempo võiks hoogsam olla. “Siinkohal ongi oluline rõhutada, et nagu näeme, kulgeb vaktsineeritud haigetel ka omikronitüvega haigus oluliselt kergemini,” lisas Sepp.
Omikroni tüvi on väga nakkav. “Kuna lapsed on vaktsineerimata, eeldame laialdast levikut,” märkis dr Uustalu. “Et kaitsta lapsi koroonaviiruse eest, on prioriteet pere ja seejärel laste vaktsineerimine. Väikelapsi, keda veel ei saa vaktsineerida, kaitsebki pere vaktsineerimine.”
Haiglasse sattunud üle 260 noore
• Kokku on veebilehe www.vaktsineeri.ee andmetel pandeemia ajal Covid-19 tõttu Eestis haiglasse sattunud üle 260 kuni 18-aastase lapse ja noore.
• Detsembri teises pooles algas 5–11-aastaste laste vaktsineerimine Covid-19 vastu. 17. jaanuariks oli alla 18-aastastele tehtud 91 391 annust Covid-19 vaktsiine (93,7% Comirnaty, 6,1% Spikevax), neist alla
• 12-aastastele 4383 annust.
• Tallinnas on 5–11-aastaseid vaktsineerituid vaid 3,5% ning 5–17-aastaseid 22,7%.
Viiruse rekordiline levik sunnib õpilasi taas kodus õppima
Võrreldes koolivaheaja eelse õppenädalaga on nakatumiste arv koolides kordades tõusnud. Paljudel juhtudel jäävad tunnid lihtsalt ära, sest haigestunud õpetajatele on raske asendajaid leida.
Tallinna kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi (pildil) kinnitusel on nakatumine nende koolis tõusuteel. “Tegime kohe pärast vaheaega esimest korda koolis masstestimise ja välja tuli kuus koroonapositiivset, kellest pooltel oli hiljem ka PCR-test positiivne,” rääkis Sults. “Tallinnas on juba mitmed koolid läinud distantsõppele, midagi rõõmustavat siin ei ole. Peamine probleem on õpetajad, kes on haigestunud ja keda ei saa asendada näiteks gümnaasiumiklasside matemaatikaõpetaja. Need tunnid jäävad lihtsalt ära ja kui õpetaja on tagasi, peab ta oma töö ümber planeerima.”
Kuna olukord muutub kiiresti, ollakse kunstigümnaasiumis valmis minema distantsõppele esialgu üheks, vajadusel ka kaheks nädalaks. “Oluline on jälgida enda ja oma lapse tervist ning jääda õigel ajal koju,” lausus Sults. “Covidil on peiteaeg ehk kiirtestid võivad olla negatiivsed, kui sümptomid on juba olemas ja laps on nakkusohtlik. Tähelepanelikkus on kõige olulisem.”
Tallinna koolid on praegu väga erinevas olukorras: kolm kooli on täielikul distantsõppel, samas pole kaheteistkümnest koolist teateid nakatunutest ja distantsõppele minekust tulnud.
1255 õpilasega Pae gümnaasium oli eelmisel nädalal saadetud distantsõppele ning teateid nakatunud õpilaste ja õpetajate kohta tuli kogu aeg juurde.
Ka Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Henrik Salumi sõnul on nii õpilaste kui koolitöötajate hulgas järjest rohkem nakatunuid. “Iga päev lisandub uusi haigestumisjuhtumeid,” tõdes Salum. “Haigestuvad valdavalt õpilased, kuid ka õpetajate hulgas on nakatumine hüppeliselt kasvanud. Keerulisem lugu ongi siis, kui haigestub õpetaja, sest sel juhul peame leidma talle asendaja.”
Vaktsineeritud õpilasi on nii Gustav Adolfi progümnaasiumi kui ka gümnaasiumi osas palju ja tänu sellele pole vähemalt nendes astmetes pidanud veel distantsõpet rakendama. Alg- ja põhikoolis, kus vaktsineeritud õpilaste osakaal on väiksem, on kool olnud valmis kuni PCR-testi tulemusteni ka distantsõpet pakkuma.
“Distantsõpet on õpetajad saanud viimastel aastatel palju harjutada, aga eks see ole ikka lisakoormus ja töö ümbermõtestamine,” tõdes Salum. Õpilaste vanematel ja lastel soovitab koolijuht seoses omikrontüve kiire levikuga järgida kõiki terviseameti juhiseid ja soovitusi. “Hästi oluline on info kiire liikumine: kui info haigestumisest jõuab kohe kooli, saame esimesel võimalusel nakatumisahelad katkestada,” lausus Salum. “Loomulikult on oluline haigustunnustega koju jääda ning konsulteerida perearstiga isegi siis, kui kiirtest annab negatiivse tulemuse.”
Võrreldes koolivaheaja eelse viimase õppenädalaga on nakatumiste arv koolides kordades tõusnud, õpetajate hulgas lausa 24 korda. “Kolmes pealinna koolis on praegu täielik distantsõpe,” ütles haridusameti juhataja Andres Pajula eelmisel nädalal. “Kõige suurem probleem distantsõppele saatmisel on seotud õpetajatega. Õige on katkestada nakkusahelaid nii, et nakatunud koolis ei ole ehk parem on minna nädalaks distantsõppele, nagu tegi Pae gümnaasium.”
Haridusameti juhataja ütles, et koolid lähevad edasi juhtumipõhiseks ehk kui haigestumine muutub intensiivsemaks, viiakse kool distantsõppele.
