Alates 1. aprillist 2025 tõusevad Eesti kõrgemate riigiteenistujate palgad. Kõrgeimat brutopalka, 9720 eurot kuus, hakkavad saama president Alar Karis, riigikogu esimees Lauri Hussar ja riigikohtu esimees Villu Kõve. Lisaks tõusevad palgad ka peaministril, ministritel, kohtunikel ja teistel juhtivatel ametnikel, kuigi mõnede ametikohtade palgatõus on piiratud koalitsiooni varasema otsusega.
Kõrgeimad palgad ja lisatasud
- President Alar Karis, riigikogu esimees Lauri Hussar ja riigikohtu esimees Villu Kõve saavad brutopalka 9720 eurot. Presidendi ja riigikohtu esimehe sissetulekule lisandub 20% esindustasu (1944 eurot), mis tõstab nende kuusissetuleku 11 664 euroni. Hussaril on lisaks 1580-eurone kuluhüvitis.
- Peaminister Kaja Kallas hakkab teenima 9007 eurot kuus. Tema esindustasu on 20% ehk 1801 eurot, mis tõstab kogusissetuleku 10 808 euroni.
Riigikogu liikmed ja komisjonide juhid
- Riigikogu liikmete palk tõuseb 338 euro võrra 6318 euroni kuus. Lisaks kehtib neile 1580-eurone kuluhüvitis ja kuni 1264-eurone majutushüvitis, kui elukoht asub Tallinnast kaugemal.
- Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed hakkavad teenima 8262 eurot kuus (442-eurone tõus).
- Aseesimeeste palk kasvab 7290 euroni (390-eurone tõus).
Õiguskantsler, riigikontrolör ja kohtunikud
- Õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holmi palk tõuseb 8262 euroni kuus, millele lisandub 20% esindustasu, tõstes nende sissetuleku 9914 euroni.
- Ringkonnakohtunike palk kasvab 6755 euroni ja maa- ning halduskohtunike palk 5854 euroni.
Ministrid ja teised juhtivad ametnikud
- Ministrite, sealhulgas Kristina Kallas, Heidy Purga ja Jürgen Ligi palk tõuseb 210 euro võrra 7657 euroni. Esindustasu tõstab nende kogusissetuleku 9187 euroni.
- Uus riigi peaprokurör Astrid Asi ja riigisekretär Keit Kasemets hakkavad samuti teenima 7657 eurot kuus.
Eesti Panga nõukogu
- Eesti Panga nõukogu esimehe palk tõuseb 182 euro võrra 3402 euroni. Nõukogu liikmete palk tõuseb 2430 euroni (130-eurone tõus).
Pensionid tõusevad samuti Aprillist tõusevad lisaks riigiteenistujate palkadele ka pensionid. Keskmine vanaduspension suureneb 44 euro võrra 818 euroni kuus.
Palkade indekseerimise süsteem Riigiteenistujate palgad on seotud pensionite indekseerimisega. Palgatõus sõltub 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja 20% ulatuses inflatsiooni kasvust. Möödunud aastal oli sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasv 6,19% ja inflatsioon 3,5%, mis viis palgatõusu keskmiselt 5,65% võrra.
Kuigi enamik riigiteenistujate palgatõusudest on seotud indekseerimisega, otsustas koalitsioon 2023. aasta lõpus mõne ametikoha puhul palgatõusu ajutiselt pidurdada. Sellised ametnikud saavad aeglasema palgakasvuga kaasneva vahe hüvitatud alates 2028. aastast. See puudutab peaministrit, ministreid, kohtunikke ja mitmeid teisi ametikohti.
Kõrgemate riigiteenistujate palgatõus tekitab ühiskonnas sageli arutelu, eriti olukorras, kus universaalse postiteenuse ja teiste avalike teenuste rahastus on kitsendatud. Samas on riigipoolne selgitus palgatõusu kohta seotud ametikohtade vastutusega ning sooviga tagada konkurentsivõime avalikus sektoris.
