„Koondamisteate saamisel on kindlasti oluline kohe vaatama hakata, missugune on üldine olukord tööturul,“ soovitas töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu. „See, et sinu tööandja oma töötajate ridu praegu vähendab, ei tähenda kohe, et konkureeriv ettevõte ei võiks olla nüüdsama hoopis head tellimust saanud. Seepärast ei maksa kohe mõelda, et nüüd on selle ametiga kõik.“
Maailm tunnetab majanduslanguse mõju tugevalt. See peegeldub pea iganädalaste uudistena rahvusvahelistes ettevõtetes toimuvate suurte koondamiste kohta. Nüüd on tööta jäämise laine jõudnud ka Eestisse. Oktoobrikuu jooksul andis kollektiivkoondamisest teada juba 17 Eesti ettevõtet. Novembriga on neid veelgi lisandunud.
Viimastel nädalatel on kogu maailmast tulnud ohtralt uudiseid töö kaotamise kohta. Rahvusvahelised tehnoloogiahiiud nagu Amazon, Meta ja Netflix on teatanud kümnete tuhandete töötajate koondamisest. Kahjuks on majanduslanguse mõju jõudnud ka Eestisse. Tänavused majandusnäitajad on sundinud mitmeid puidutööstureid ja mööblitootjaid tootmismahte optimeerima ning viimase abinõuna ka inimesi nende ametipostidelt koondama. Eestis on seda teinud juba Palmako, Lasita maja ja Standard. Lisaks on käesoleva kuu jooksul teatanud kollektiivsetest koondamistest ka Tallinna vanim trükikoda Reusner, Subway võileivakett, Eesti tehnoloogia ükssarvik Pipedrive ning rahvusvaheline logistika- ja transpordiettevõte Operail.
„Meie raudteevedude kaubamahud hakkasid langema juba eelmise aasta teises pooles,“ selgitas Operaili personali- ja turundusjuht Jane Etverk ettevõttes aset leidva koondamise tagamaid. Seetõttu alustati aasta alguses ka kulude kokkuhoidu, sealjuures tööjõukulude pealt. Alates teisest kvartalist, Ukraina sõja alguse ja sanktsioonide kehtestamise järel nii Valgevene kui ka Vene kaubale on kaubamahtude kukkumine personalijuhi sõnul olnud ikka väga drastiline.
Rasked otsused
“Loomulikult on koondamisotsuseid raske teha,“ rääkis Operaili personali- ja turundusjuht. „Võib-olla on neid mõnevõrra raskemgi teha just meie sektoris, sest kui mahud taastuvad, siis ei ole meil uut töötajat enam kusagilt võtta. Raudtee-ettevõttena koolitame oma töötajad ise. See tähendab, et kui peame täna vedurijuhi koondama, aga poole aasta pärast on vedurijuhti uuesti tarvis, siis võtab tema väljaõppe aeg vähemalt kuus kuud. Seetõttu ei tee me koondamisotsuseid kergekäeliselt ega reageeri koheselt lühikese perioodi jooksul toimuvale volatiilsele kõikumisele.“
Operaili koondamised puudutasid eelkõige vedurijuhte, vaguni ülevaatajaid, jaamatöötajaid, lukkseppasid ja logistikuid, kelle keskmine tööstaaž on 20 aastat. Väljavaated samas sektoris tööd leida on paraku keerulised, tähendades näiteks vedurijuhi jaoks ümberõpet alternatiivset ametiposti täitvaks raskeveoki- või kaugliinisõidukijuhiks.
„Kui inimene pole juba kaua aega kandideerinud, olles varasemalt liikunud töölt-tööle või pidanud ametit kindla tööandja juures, siis lööb selline koondamisotsus kindlasti pea sassi,“ tõdes töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu. „Inimesel tekib küsimus, et mida ma siis õieti oskan, kui tema sektoris ametikohti parajasti väheneb. Töökohad ei kao ju ära, vaid liiguvad ühest sektorist teise. Selge on, et eriti lööb see tasakaalust välja just vanemas eas inimesi, võrreldes näiteks kahekümnendates aastates noortega.“
Värskelt koondamisteate saanud inimesed on tavaliselt šokis ja tunnevad ennast vaimselt musta auku langevat.
„Kui inimene saab koondamisteate, siis on enamasti tegemist ühepoolselt langetatud otsusega. Tema selles kaasa rääkida ei saa,“ rääkis Confido vaimse tervise keskuse coach Tiina Keskküla. „Tõenäoliselt valdab enamikke inimesi sel juhul terve hulk negatiivseid tundeid. Olgu selleks siis kurbus, viha, pettumus või ärevus.“
Keskküla sõnul on esimeseks oluliseks sammuks proovida neid emotsioone ka päriselt läbi elada.
„Kui me katsume tugevad olla ja esile kerkinud katsumusest üle vaadata, tehes halva mängu juurde head nägu, siis võime endale niimoodi kahekordselt haiget teha,“ rääkis vaimse tervise spetsialist. „Selle asemel, et igal hommikul üles tõustes endale öelda, kuidas mul pole kusagile minna ja kuidas keegi mind ei vaja, võiks mõelda hoopis sellele, et lõpuks on tekkinud natukene vaba aega ka enesele. Nüüd saad lõpuks mõelda, mida sa tegelikult teha tahad.“
Keskküla soovitas koostada endale väikese visuaalse mõttekaardi sellest, mis inimesele tema töö juures meeldis ja mis ei meeldinud. Seejärel aga küsida, mida sa tegelikult teha tahad ja mis sind seejuures takistab. „Vahel avanevad meie jaoks niiviisi täiesti uued rajad,“ kinnitas spetsialist.
Töötukassa võimalused
Alati tasub mõtteid jagada ka oma lähedaste või spetsialistidega, paludes neilt vajadusel abi. Töötukassa pakub lisaks veel praktilisi oskusi nagu internetikoolitusi või karjäärinõustaja abi, kelle toel lootusetust olukorrast väljapääsu leida. Lisaks soovitab töötukassa puhkamise aega mitte liiga pikaks venitada ja hoida tööturul silma peal.
„On täiesti inimlik, et kui ollakse pikalt ühes kohas töötanud, siis soovitakse pärast koondamisteadet natukeseks aega maha võtta,“ leidis töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu. „Meie soovitame, et puhkamine ei kestaks palju kauem kui kuu või maksimaalselt kaks. Koondamisteate saamisel on kindlasti oluline hakata kohe vaatama, missugune on olukord tööturul. See, et sinu tööandja oma töötajate ridu praegu vähendab, ei tähenda kohe, et konkureeriv ettevõte ei võiks olla nüüdsama hoopis head tellimust saanud. Seetõttu on ka tema äriplaan täiesti teistsugune. Nii ei maksagi kohe mõelda, et nüüd on selle ametiga kõik.“
Vahel kaasab töötukassa juba koondatutele suunatud infotundidesse tulevasi tööandjaid, kes on huvitatud uutest töökätest. Samuti hoiavad konkurendid silma peal meediasse jõudnud koondamisuudistel. Näiteks kui kohalik ükssarvik Pipedrive koondas 15% töötajaid, siis pakkus teine IT-sektori ettevõte Cybernetica tööta jäänud inimestele sotsiaalmeedia kaudu koheselt ametiposte oma vabadele tööpositsioonidele.
„Käesoleval aastal on meil päris hästi läinud,“ tõdes Cybernetica tegevjuht Oliver Väärtnõu. „Tunneme, et meil on ka järgmisel aastal väga palju tööd, mis ära tuleb teha. Seetõttu oleme ka avalikult rääkinud, et head insenerid, projektijuhid ja analüütikud, kes turul üle jäävad ja end ebakindlalt tunnevad, võiksid meile tööle kandideerida. Järgnevatel aastatel on meie ettevõttesse kindlasti tööjõudu juurde vaja.“
Töötukassa lehel olevate andmete järgi oli Eestis oktoobrikuu seisuga registreeritud 48 442 töötut ning töötuse määr oli 7,4%. Siinseid ettevõtteid mõjutavad enim inflatsioon ning energiamahukate tööstuste puhul kindlasti ka energiahindade hüppeline kasv. Ühtlasi ennustab see ka uusi koondamisteateid talvekuudel. Tasub siiski meeles pidada, et kõigil ettevõtetel ei lähe ühtemoodi halvasti ning töö otsa ei saa. Samuti maksab avatud olla ka ümberõppe osas, mis võib majanduse taastudes tööturul senisest veelgi paremaid võimalusi pakkuda.
