Koolikava soodustab tervislikku toitumist ja suurendab teadlikkust põllumajandusest

Sissejuhatuseks

Koolitoidul on Eestis pikad traditsioonid ning korralik kõhutäis on saatnud Eesti laste kooliteed mis tahes kooliastmes. Toitumisharjumused, mida pakub koolitoit, saadavad meid läbi hilisema elu; karamellkissell, hakkliha makaronidega ja kalasupp on vaid mõned näited toitudest, mis nii mõnegi kooli lõunamenüüd meenutades keelt limpsama panevad. Koolitoiduga tekivad mälestused, armastus hea toidu vastu ja kujunevad toitumisharjumused, sellepärast pööratakse koolitoidule ja selle valikule tähelepanu ka Euroopa Liidu koolikavaga, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Ahto Tilk.

 

 

Koolitoidu programme on Eestis rakendatud juba enne Euroopa Liiduga liitumist. Mitmesuguste piimatoodete tarbimist toetati siseriikliku toetusmeetme abil juba 2001. aastast, kui kampaania korras kutsuti ellu tegelaskujud nagu Piimanina, Loff ja Stritsel.

Praeguse Euroopa Liidu koolikava eelkäija oli koolipiimaprogramm, mida liidus rakendati juba 1977. aastast ning Eestis vahetult pärast liitumist, 2004. aastast. Mõne aasta möödudes hakati laiemalt rääkima vajadusest pöörata tähelepanu ka puuviljade ja juurviljade tarbimisele koolides. Sellest kasvas 2009. aastal välja eraldiseisev meede – Euroopa Liidu koolipuuvilja ja -köögivilja programm.

 

 

Nimetus ELi koolikava tekkis 1. augustil 2017, kui Euroopa Liit ühildas koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiimakava.

Koolikava toetus

Koolikavaga soodustakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jõudmist lasteni, et toetada neil tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Kaasnevate haridusmeetmetega suurendatakse laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.

Koolikava toetus jaguneb kolmeks alaliigiks:

• koolis puuvilja- ja köögiviljatoodete pakkumise toetus;
• koolis piimatoodete pakkumise toetus;
• kaasnevate haridusmeetmete toetus.

ELi koolikava meetme ja teiste liikmesriikide kavadega saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel

 

 

Koolipuuvilja ja -köögivilja kavas toetatakse värske või jahutatud tomati, kapsa, salati, siguri, porgandi, naeri, juurselleri, söögipeedi, aed-piimjuure ja redise, kurgi, kaunviljade, spargli, selleri, paprika, kabatšoki, kõrvitsa pakkumist. Puuviljadest ja marjadest toetatakse värskete õunte, pirnide ja küdooniate, kirsside, ploomide, maasikate, vaarikate, murakate, sõstarde, karusmarjade, pohlade, mustikate, jõhvikate ja astelpajumarjade pakkumist. Toodete nimekirja kuuluvad ka külmutatud puuviljad ja marjad.

Koolipiimakavas saab toetust küsida maitsestamata piimatoodetele: mitmesugused piimad, keefir, hapupiim, jogurt ja pett.

Koolikavaga kaasnevate haridusmeetmete toetuse eesmärk on tekitada lastes huvi põllumajanduse vastu ja tutvustada neile tervislikke toitumisharjumusi. Meetme raames on võimalik ellu viia mitmesuguseid tegevusi, mis on seotud puu- ja köögivilja või piima ja piimatoodete pakkumisega või mõlemaga. Toetatakse toitumist käsitlevaid õppetunde, põllumajandustootjate külastamist, kooliaedade rajamist, degusteerimise ja kokanduse õpitubasid ning teemapäevade ja mängude korraldamist. Haridusmeetmed võivad hõlmata ka selliseid teemasid nagu kohalikud toiduahelad, mahepõllumajandus, säästev tootmine või toidujäätmed.

 

ELi koolikavaga Eestis tutvu PRIA kodulehel.

Euroopa Liidu koolikava rakendamine Eestis 2018/2019. õppeaastal

2018/2019. õppeaasta keskmisena osales koolipuuvilja ja -köögivilja kavas 696 õppeasutust ning koolipuuvilja ja -köögivilja tarbis 118 535 õpilast (tabel 1). See moodustab u 84% kogu sihtrühmast. Koolipiimakavas osales samal perioodil 809 õppeasutust, mille kaudu ulatus koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 198 176ni (tabel 1), mis moodustab u 87% kogu  sihtrühmast.

Tabel 1. Koolikavas osalenud õppeasutuste ja laste arv 2018/2019. õppeaastal

Koolikava	Õppeasutuste arv	Laste arv
Koolipuuvilja ja -köögivilja kava	696	118 535
Koolipiimakava	809	198 176

Koolipuuvilja ja -köögivilja kava käigus tarbitud toodete eest maksti 2018/2019. õppeaastal toetust kokku 917 200 €, millest Euroopa Liidu eelarve osa oli 493 000 € ning Eesti riigieelarve osa 424 200 €.

 

 

Koolipuuvilja ja -köögivilja tarbimise osakaal erinevate toodete kaupa perioodil 1.08.2018–31.07.2019 on kujutatud joonisel 1.

Koolipiimakavas osalemise jooksul tarbitud toodete eest maksti 2018/2019 õppeaastal toetust kokku 1 890 000 €, millest Euroopa Liidu eelarve osa oli 728 400 € ning Eesti riigieelarve osa 1 170 000 €.

Koolipiimatoodete tarbimise osakaal erinevate toodete kaupa perioodil 1.08.2018–31.07.2019 on kujutatud joonisel 2.

Kaasnevate haridusmeetmete toetust saab kasutada tegevusteks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja või piima ja piimatoodete pakkumisega või mõlemaga. Tegevused saavad raha proportsionaalselt puu- ja köögivilja pakkumise toetuse eelarvest ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse eelarvest.

 

Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks maksti 2018/2019. õa taotlusvoorus esitatud 57 taotluse alusel toetust kokku 165 300 €. Kaasnevate haridusmeetmete raames läbiviidud tegevuste, ostetud teenuste ja toodete loetelu koos nende osakaaluga taotletud summas on esitatud joonisel 3.