Uus kooliaasta koputab uksele ja käes on aeg, mil nii väiksemad kui ka suuremad koolilapsed naasevad suvevaheajalt koolipinki, valmis uuteks teadmisteks ja seiklusteks. Kõige märgatavam muutus toimub esimese klassi laste jaoks, kes vajavad rohkem vanemate toetust ja tähelepanu. Nõuandeid, kuidas tagada sujuv ja lapsele toetav üleminek, jagab Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kooliõde Laura Somelar.
Kooliõe amet avaldas Laura Somelarile muljet juba sel ajal, kui ta ise koolilaps oli. Kooliõe kabinet oli tema jaoks paik, kus sai jagada oma muresid, otsida leevendust valu korral ning vajadusel rahu ja vaikust, et teha kirevast koolielust väike paus. Nüüd, olles juba aasta töötanud kooliõena, pakub ta sama tuge oma kooliõpilastele ning on veendunud, et kooliõe kabinet peaks olema turvaline paik, kuhu laps võib igal ajal sisse astuda.
Enne kooliõeks saamist on Laura Somelar töötanud erinevates tervishoiuasutustes sealhulgas Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeedia osakonnas ning Kotka Erahaigla operatsioonitoa abilisena. Õpingute ajal tegi ta praktikat kooliõe ametis ning just sealt sai alguse tema kirg selle töö vastu. “Minu praeguses töös on kõige positiivsem igapäevane suhtlus lastega ning panus nende tervisesse ja arengusse. Kooliaasta lõpuks on mitmed mured murtud ning paljude laste tervislikud harjumused on paranenud,” rõõmustab Laura Somelar oma töö üle. Eriliselt paneb teda oma tööst rääkides naeratama see, et ta töötab kooliõena oma endises koolis.
Uue elurütmiga harjumine vajab kodust tuge, suhtlemist ning tähelepanu
Esimesse klassi astuval lapsel algab mõneti nagu uus elu – uued inimesed, tegevused, ajakava. Väikseid koolijütse toetava kooliõe sõnul võib selline rutiinimuutus olla lapse jaoks alguses suur. “Laps õpib uut maailma tundma suhtlemise, trennide ja huviringide kaudu, mis omakorda põhjustab tavalisest rohkem eemalolekut perekonnast. Sõprade ja kaaslastega koos olemine on tähtis, kuid peamine kindlus- ja turvatunne peaks tulema siiski kodust,” märgib Laura Somelar.
Iga laps kohaneb uue olukorraga erineva kiirusega, kuid on selge, et üleminekul uude keskkonda vajab ta rohkem mõistmist ja kuulamist. “Oluline on suhelda lapsega, et märgata tema huvisid ja tugevaid külgi, aga ka hirme ja murekohti,” räägib kooliõde ning lisab, et lastele tuleb anda aega ning suhelda nendega kannatlikult, nende tempos. Ta rõhutab, et esimestel kooliaastatel on väga oluline koostöö lapse, lapsevanema ja koolipere vahel.
Piisav uni ja tervislik hommikusöök loovad aluse edukaks päevaks
Lapsele sujuvaks kohanemiseks kiire koolielu ja uue rutiiniga on oluline tagada piisav ööuni ning regulaarne ja mitmekesine toitumine. “Esimese kooliastme õpilane vajab korralikku unerežiimi, et õpitud tarkuseid talletada ning uueks päevaks uuesti virk ja kraps olla. Ideaalne öine uni peaks algklassi õpilastel kestma 9-10 tundi,” rõhutab Somelar ning soovitab, et vähemalt tund aega enne magamaminekut võiks olla ekraanivaba aeg. “Piisava ööune saamiseks on oluline sisse seada kindel magamaminekuaeg. Kui seda jälgida, on laps väljapuhanud ning suudab nii koolitunnis kui ka treeningutel ja huviringides paremini hakkama saada.”
Hea päeva algus annab kogu päevale õige meeleolu ja enesetunde ning seetõttu pole korraliku unerežiimi kõrval vähem oluline ka hommikurutiin. “Soovitatav on hommikuti ärgata piisavalt vara, et jääks aega perega koos söömiseks ning koolikoti üle vaatamiseks. See aitab lapsel päeva rahulikult alustada ning kooli minna värskelt ja ärksana,” soovitab kooliõde.
Terapeut annab nõu: kuidas valmistuda erivajadustega lapse esimeseks koolipäevaks
“Hommikusöök võiks olla kerge, lihtsasti seeditav ning madala rasvasisaldusega. Esmane energia peaks tulema täisteratoodetest, marjadest ja puuviljadest,” soovitab kooliõde ning julgustab lastega koos arutama, millised toidud neile meeldivad. “Tänapäeval on palju huvitavaid retsepte ning näiteks võib putru valmistada juba eelneval õhtul. Kuid kui puder ei maitse, siis ei peaks seda peale sundima,” rõhutab ta. Valmistooted nagu kohukesed ja hommikusöögihelbed võivad sisaldada peidetud suhkrut ja töödeldud rasvu, mistõttu soovitab kooliõde neid pigem vältida. “Vahel kuuleme, et koolitoidud ei maitse või ei tekita isu. Sel juhul peaks julgustama last erinevaid toite proovima. Üldiselt on koolitoidud maitsvad ja mitmekesised. Kui aga laps koolitoidust keeldub, võib kaaluda tervislike vahepalade kaasa andmist, et lapsel ei jääks söögikord vahele. See on siiski kordades parem kui vahetunnis ostetud saiakesed või kommid,” leiab kooliõde.
Harjumuste muutmine võib olla väljakutse, kuid kindlasti mitte võimatu. Kooliõde usub, et varakult juurutatud harjumused, nagu kindel magamamineku aeg või ühine söömine, on head alustalad lapse päevakava kujundamiseks ja selle hoidmiseks.
Rohkem liikumist, vähem nutiseadmeid
Aktiivsed ja heas füüsilises vormis lapsed on rõõmsamad ning valmis uuteks väljakutseteks. Oluline on hoida lapsed liikumises ka koolivaheajalt naastes. “Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine võivad põhjustada väsimust, halba enesetunnet ning soodustada haigestumist. Soovitan lastele alati jalutada nii palju kui võimalik ning vältida liigset transpordivahendite kasutamist. Samas tuleks silm peal hoida ka neil lastel, kes treenivad palju,” räägib Somelar.
Õpingute, sõprade ja treeningute kõrval võib laps aeg-ajalt väsida ning seda tuleb märgata. “Siinkohal võib last julgustada rääkima oma enesetundest ja jõuvarudest ning vajadusel jääda koju. Näiteks pikalt vinduma jäänud külmetushaigus võib suures plaanis rohkem kahju teha, kui paar päeva kodust ravi,” tõdeb Laura Somelar.
Omavalitsused saavad täiendavat toetust väikeste maakoolide pidamiseks
Veel paneb kooliõde lapsevanematele südamele laste nutiseadmetes veedetud aega ja soovitab kooliaasta alguses piirangud kokku leppida. “Soovituslik on piirata ekraanide kasutamist kuni 120 minutiga päevas, kuid vähem on alati parem. Nutiseadmete asemel peaks koolilaps võimalikult palju vaba aega veetma pere ja sõprade seltsis, õues mängides ning trennides ja huviringides uusi tutvusi luues. Raamatute lugemine, õues jalutamine ja sõpradega suhtlemine aitavad säilitada huvi ümbritseva vastu ning hoida sidet päriseluga. Liigne arvutimängude mängimine võib lapsi väsitada ja muuta nad rahutuks,” rõhutab Somelar ning rõõmustab selle üle, et eelmisel aastal teatasid paljud esimese klassi õpilased, et neil on piiratud ekraaniaeg ning vanemad jälgivad, millist sisu nad tarbivad. “Kuna internet on täis ootamatusi, on vanemate järelvalve väga oluline.” Lapsed õpivad eelkõige oma vanematelt ja neid igapäevaselt ümbritsevatelt inimestelt. Seetõttu on oluline anda vanemana head eeskuju ning eelistada ekraanide kasutamisele perega ühistegevusi.
Kooliõde on olemas kõigis olukordades
Kuigi Laura Somelar on tänaseks töötanud kooliõena ühe õppeaasta, mahub sellesse aastasse küllaga tegevusi. Juba esimeses klassis viib kooliõde läbi tervisekontrolle, mis aitavad tal saada tuttavaks kooli kõige nooremate õpilastega. Laura hindab kõrgelt koostööd lapsevanematega, sest kõik tervisekontrollid, immuniseerimised ja muud protseduurid kooskõlastakse vanematega. “Kooliõe jaoks on oluline teada, kui lapsel on krooniline haigus, allergia või mõni terviserisk. See võimaldab meil õigel ajal reageerida ning tagada lapse heaolu ja turvalisus koolis,” kinnitab Somelar ning soovitab vanematel kindlasti endale salvestada kooliõe kontakttelefon. Vajadusel saab korraldada ka kohtumisi õpetajate ja kooliõe või koolipsühholoogiga, et luua tugev usaldussuhe lapse ja koolikeskkonna vahel.
Oma kooliaega ja kooliõe külastamist meenutab ta kui head ja turvalist kogemust ning samamoodi ootab ka oma õpilasi enda poole pöörduma, ka siis, kui otseselt kuskilt ei valuta. Koos teiste Tallinna Koolitervishoiu SA kooliõdedega usub Laura Somelar, et kooliõe kabinet peaks olema koht, kus saab rääkida oma muredest ja ka rõõmudest. “Lapsed on teretulnud vestlema, kuulama või lihtsalt omaette olema. Kui laps tunneb, et ümbritsev on liiga lärmakas või tormine, saab ta alati pöörduda kooliõe või koolipsühholoogi poole, et teha väike vaikuse paus. Koolitee algusega seonduv võib mõnikord tekitada ärevust, sellisel juhul julgustan lapsi koheselt märku andma, et leida murele üheskoos lahendus,” innustab kooliõde.
