Uue kooliaasta eel otsivad kümned koolid üle Eesti veel jätkuvalt õpetajaid. Haridustöötajate liidu hinnangul on õige kvalifikatsiooniga õpetajaid puudu tuhatkond ja probleem süveneb aasta-aastalt. Koolijuhid püüavad probleemi lahendada olemasolevate õpetajate koormuse tõstmisega ja ootavad terviklikumat lahendust riigi tasemel.
Kuigi praegu on koolihoovid veel vaiksed, siis juba paari nädala pärast jooksevad seal ringi suvepuhkuselt naasnud õpilased. Õpetajaid on aga paraku jätkuvalt puudu.
Peetri põhikooli direktor Luule Niinesalu ütles, et neil on praegu puudu viis õpetajat ja olukord on väga tõsine. Näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetajaks pole seni keegi kandideerinud.
“Keemiaõpetaja on meil olemas, aga tal on tervis nii kehvaks läinud, et ta on väga pikka aega haiguslehel, et meil tuleb otsida. Ja geograafiaõpetajaks meil üks kandidaat oli, aga tema alles õpib ja tema täiskoormust ei soovinud. Meil nii nutust olukorda pole enne olnudki,” rääkis Niinesalu.
Jüri gümnaasiumis on direktor Liina Altroffi sõnul puudu kaks õpetajat. Probleem on aga vallas laiem.
“Rae vald on hästi kiiresti kasvav vald ja elanikkond siin on hästi noor. Inimesi tuleb kogu aeg juurde ja meil on hästi palju suuri koole vallas, nii et õpetajate vajadus on igal aastal aina kasvav,” ütles Altroff.
Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri rääkis, et üldiselt on kvalifikatsiooniga õpetajaid puudu tuhande ringis, kuid arv suureneb iga aastaga.
“Arvestades seda, et Eestis on õpetaja magistriharidusega spetsialist, aga õpetaja palk on oluliselt madalam kui teistel kõrgharidusega töötajatel, siis see tendents aina süveneb,” nentis Voltri.
Peetri põhikoolis jaotatakse tunnid olemasolevate õpetajate vahel, mis tähendab, et õpetajad peavad töötama väga suure koormusega. Niinesalu sõnul lihtsat lahendust pole.
“Mina arvan, et põhiline murekoht on see, et õpetajateks ei minda õppima. Ja kui õpetajateks lähevad inimesed õppima, siis nad õpivad ju viis aastat. Lahendus ei tule kiiresti, aga ma arvan, kuskil peab olema see probleem, miks noored inimesed ei lähe õppima,” ütles Niinesalu.
Altroff rääkis, et iga kool ei peaks probleemiga üksi tegelema.
“Võib-olla oleks hea, kui ikkagi koolijuhid, omavalitsused, riigi tasand, ülikoolid tuleksid kuidagi teadlikumalt kokku. Siis me saame tõenäoliselt mingisuguse lahenduse: mis see lahendus on, mis me tahame ja mis igaüks meist saaks teha,” lausus ta.
Voltri sõnul peab uute õpetajate saamiseks andma noortele tugeva signaali, et õpetajate töö on väärtustatud ja neile on pikaajaliselt tagatud konkurentsivõimeline palk.
