Sotsiaalkomisjon otsustas saata Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele töötuskindlustusseaduse muudatused, mille järgi hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood lisaks staažile sõltuma ka tööturu olukorrast.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul teeb seaduse muutmine töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks ning pakub tööta jäänud inimestele keerulises tööturuolukorras senisest suuremat kaitset. „Praegu sõltub see, kui pikalt inimene hüvitist saab, ainult inimese töötuskindlustusstaažist, kuid samal ajal teame, et raskematel aegadel võtab uue töö leidmine kauem aega ja oleks mõislik inimesi rasketel aegadel kauem toetada. Muudame seadust nii, et riik saaks hakata hüvitise perioodi pikendamisel arvesse võtma ka üldist töötute hulka nii, et suure tööpuuduse aegadel oleks inimestel rohkem aega, et endale sobivat tööd leida,“ selgitas esimees. Kütt lisas, et eelnõu väljatöötamiskavatus oli komisjoni päevakorras juba 2020. aasta jaanuaris, eelmise valitsuskoalitsiooni ajal ning eelnõu menetlemisega jätkatakse ka pärast valitsusevahetust.
Komisjoni aseesimees Siret Kotka sõnas, et inimeste tööturule tagasi aitamine on väga tähtis, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et liiga pikk töötuse periood raskendab tööle naasmist. „Minu jaoks annab see selgelt kinnitust, et Eestisse on tulemas suur majanduskriis ning selle eelnõuga tahtetakse vähendada inimeste hirmu tööta jäämise ees. Kuid lisaks inimeste rahustamisele, tuleb inimesi ergutada võimalikult kiiresti tööle naasma, et ei kaoks tööharjumus. Kindlasti tuleb soodustada kaua tööta olnud inimeste naasmist tööturule ka muudel viisidel, näiteks lubada hüvitise saamise ajal tööampse,“ märkis Kotka.
Seaduseelnõu seletuskirja järgi määratakse seaduse kehtima hakkamisel inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele kas 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab töötukassa välja registreeritud töötute arvu. Võrdluses varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga selgub, kas kindlustatule töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei pikene. Sõltuvalt kindlustatu töötuskindlustusstaažist ja tööpuuduse kasvust võrreldes varasema perioodi keskmisega võib töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneda kuni 120 kalendripäeva võrra.
Sotsiaalkomisjon otsustas saata töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimesele lugemisele 21. septembril ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada
