Sotsiaalkomisjon plaanib esmaspäeval riigikogu selle nädala päevakorras võtta välja eelmise võimuliidu eelnõu, mille kohaselt jääks töötuna arvel oldud aeg vanemahüvitise määramisel arvestamata.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles BNS-ile, et pole kindel, kas eelnõu järgib võrdse kohtlemise põhimõtet ja nädalaga tahetakse selles selgusele jõuda.
“Me ei taha anda põhjendamatuid ootusi ja seetõttu võtame selguse saamiseks nädalase pausi,” sõnas ta. “Rõhutan, et eelnõu ei võeta riigikogu menetlusest välja, vaid selle menetlemisel tehake nädalane paus.”
Siseministeeriumis loodud perehüvitiste seaduse muudatuse eesmärk on vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu ja tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek.
Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendataks tänavu 1. jaanurist kuni 2023. aasta lõpuni sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel, seisab eelnõu seletuskirjas.
Töötuna arvel olnud isikute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Sellised pered on eriti haavatav sihtrühm, sest peres on kasvamas erivajadusega laps või lapsed.
Koroonaviiruse levikust tingitud töötuse kasvu tõttu jäetakse järgmisel kolmel aastal vanemahüvitise arvestusperioodist töötuna arvel oldud aeg välja. Eelnõuga tehtav muudatus laieneb vaid neile, kes on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud.
Paljud lapsevanemad on kaotanud töö ja perede sissetulek on vähenenud. Koroonaviiruse leviku ja selle tõttu kehtestatud eriolukorra sotsiaal-majanduslik ja demograafiline negatiivne mõju ulatub seega lähikuudest palju kaugemale.
Riigi kestlikkuse jaoks on oluline, et õigusaktid võimaldaksid peresid toetada ja sündimust suurendada ka majanduslikult keerulisel ajal, märkis siseministeerium mullu novembris.
