14. juunil on Eestis leinapäev. Sel puhul heiskavad kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu leinalipuna. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik teised. Lipud heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse kell 22.
82 aastat tagasi, 1941. aasta 14. juunil toimus esimene massiküüditamine Eestis. Nõukogude okupatsioonivõimud küüditasid Eestist kümme tuhat inimest. Tähtpäeval mälestatakse küüditamise ohvreid üle Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul on avatud installatsioon „Pisarate küüdiauto“ ning kell 16 algab Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis mälestustseremoonia ja -kontsert.
Lipu heiskamine leinalipuna
Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.
Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune ja ca 3300 mm pikkune (2 x lipu pikkus) must lint.
Kui lipurivis on ka teisi lippe, siis välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üldjuhul ei langetata, need asendatakse leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Eesti maakondade, omavalitsuste ning asutuste, organisatsioonide ja liikumiste lipud heisatakse lipurivis koos Eesti lipuga leinalipuna.
Mälestuspäeva sündmused
Kell 11 asetab justiitsminister Kalle Laanet pärja Linda monumendi juurde Tallinnas Toompeal. Kell 12 toimub ka Linda monumendi juures mälestustseremoonia.
Kell 12 algab tseremoonia Liival kalmistul punaterrori ohvrite mälestusmärgi juures. Päevakohase kõne peab justiitsminister Kalle Laanet ja Kaitsepolitsei büroojuhi Harrys Puusepp, mälestuspalvuse peab PPA kaplan Priidu Ellam. Esineb Tallinna politseiorkester.
Kell 15.15 – 15.50 toimub küüditamisohvrite nimeplaatide avamine Maarjamäe memoriaali mälestusseina koridoris. 15.50 Ohvitseride mälestusmärgi jalamile asetab pärja kaitseministeeriumi asekantsler Tiina Uudeberg. Kell 16.00 – 17.00 algab mälestustseremoonia memoriaali „Koduaias“. Kõned riigikogu esimehelt Lauri Hussarilt, justiitsminister Kalle Laanetilt, Poola suursaadik Grzegorz Kozłowskilt, Eesti Memento Liidu juhilt Arnold Aljastelt ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajalt Ats Mattias Tammelt. Palvuse peab Tallinna Toomkoguduse õpetaja toompraost Arho Tuhkru. Muusikaliste vahepaladega esinevad Wanda-Helene Ollep ja Siim Hendrik Saar.
Kell 17.00 algab kontsert trio Tintura esituses, kes kannab ette Siberi eestlaste laule.
–
Tallinnas Vabaduse väljakul saab näha Inimõiguste Instituudi loodud installatsiooni „Pisarate küüdiauto“. Lisaks on väljakule üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid selgitava tekstiga.
Eesti Memento Liidu Harjumaa Ühenduse liikmed kogunevad traditsiooniliselt 14. juunil kell 13.00 Keila raudteejaama juures asuva represseeritute mälestuskivi ümber. Asetatakse lilled ja süüdatakse küünlad. Sõna võtavad kõik soovijad, sealhulgas Keila linnavalitsuse ja Memento esindajad. Mälestusüritusel osalevad ka noored. Järgneb vestlusring jaama kohvikus.
Kell 19 toimub Tallinna Jaani kirikus küüditamistes kannatanute mälestusele pühendatud kontsert. Kõigi nende mälestuseks kõlavad 14. juunil Eesti Sinfonietta solistide esituses Arvo Pärdi, Galina Grigorjeva, Tõnu Kõrvitsa ja Henryk Mikołaj Górecki teosed. Sissepääs tasuta.
Põlvamaal algavad juuniküüditamise mälestusüritused kell 10.00 Veriora raudteejaamas ja jätkuvad kell 11:00 Põlva raudteejaamas küüditatute monumendi juures. Oodatud on Räpina ja Põlva vallavalitsuste ja volikogude ning erakondade esindajad. Üritusel osalevad Põlva kaitseliidu maleva ja naiskodukaitse toimkonnad. Lipuvalves on noorkotkad ja kodutütred. Jumalasõna jagab Põlva Maarja koguduse õpetaja.
Viljandis on mälestushetke pidamine represseeritute mälestusmärgi juures 14. juunil kell 13. Traditsiooniliselt on oodatud Viljandi linnavalitsuse ja -volikogu esindajad, samuti kaitseliidu Sakala maleva ning kirikute esindajad. Lipuvalves on noorkotkad ja kodutütred.
Tartus on 14. juunil kell 12 tseremoonia traditsiooniliselt rukkilille monumendi juures. Mälestustseremoonia toimub koostöös Tartu linnavalitsusega. Toimub ka palvus.
Rakveres toimub 14. juuni kell 11.00 mälestusüritus ja küünalde süütamine Okaskrooni mälestusmärgi juures.
Memento Järvamaa Ühendus on kohal igas paigas, kus mälestushetki korraldatakse. Memento Järvamaa Ühenduse liikmed asetavad mälestuskimbud küüditamisohvrite mälestusmärkidele kell 10.00 Järva-Jaani ausamba pargis, kell 11.00 Öötla küüditatute mälestuskivi juures, kell 12.00 Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures ja kell 18.00 Koeru mälestusmärgi juures.
Võrumaal asetatakse 14. juuni leinakimbud ja süüdatakse küünlad kõigi represseeritute mälestuseks mälestusmärgi jalamil Võru raudteejaama juures kell 11.00. Osalevad Võru linnavalitsuse, kaitseliidu, kodutütarde, noorkotkaste ja naiskodukaitse esindused. Pärast istume koos mälestuste lauas. Samal päeval asetatakse leinakimbud ka küüditatute mälestuskivide juurde Kangstis ja Kuutsil.
Põltsamaal toimuvad leinapäeva üritused algusega 11:00 küüditatute mälestuskivi juures ja Jõgeval algusega kell 12.00 küüditatute mälestuspargis.
Läänemaal toimub algusega kell 11:00 mälestuspalvus Haapsalu toomkiriku emaaltari juures. Lillede ning küünalde viimine Vabadussõja ja Hans Alveri monumendile. Kell 19.00 mälestushetk risti küüditatute monumendi juures.
