Kõik kortermajad on tulevikus vähemalt C-energiamärgisega

Tänapäeval nõuab korterelamu rekonstrueerimine suuri investeeringuid, mistõttu on oluline, et tahe muuta eluhoone paremaks, oleks olemas enamikel ühistuliikmetel. Lisaks oleks hea, kui protsessi alguseks oleks korteriühistul renoveerimise jaoks kogutud reserve.

Valmistu varakult

Pärast kulukat talveperioodi on mõistlik juba suveperioodi ajal koguda suuremat remondifondi, et koguneks reserv nii hooldus- kui ka suuremate remonditööde jaoks. Juhul, kui rekonstrueerimistööde maksumus on suurem kui elanike omafinantseering või kogutud remondifond ning omavahenditest jääb puudu, on mõistlik pöörduda nõu saamiseks SEB panga poole. Personaalne nõustamine annab parema ülevaate planeeritavatest kohustustest ja teeb pildi selgemaks ka kogutava remondifondi osas.

Miks renoveerida
Korterelamute rekonstrueerimise põhipõhjuseks on energiatõhususe, sisekliima ja funktsionaalsuse parandamine. Euroopa Liit on aga sätestanud roheleppe nõude, mis ütleb, et korterelamud peavad aastaks 2050 vastama vähemalt C energiamärgisele (see kehtib enne 2000. aastat ehitatud hoonete kohta).

Paraku tuleb tõdeda, et kõigil ühistutel ei ole rahalisi võimalusi hoonet terviklikult renoveerida, et saavutada C energiamärgist. Kui korterelamu elanikel ei ole endal piisavalt vahendeid, et rekonstrueerida hoone täies mahus, siis saab selleks kasutada riiklike toetusmeetmeid nagu näiteks KredEx. Rekonstrueerida saab ka etappide kaupa.

Kui palju C energiaklass säästa aitab?
Näiteks eelnevate aastate kogemus näitab, et korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C võib anda kütteenergia säästu ~65% ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada ~50% (allikas: MKM projekti „Rohelaine“ analüüsi kokkuvõte). Ent kuna hooned on sageli väga erineva ehituskvaliteedi ja elueaga, siis ei saa väita, et kõik saavad sama hinnaga saavutada samasuguse kestlikkuse ja energiatõhususe.

Korterelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine:
• välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15–20cm soojustust)

• katuse või pööningu soojustamist (30–40 cm soojustust)
• akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad)
• küttesüsteemi uuendamist (kaugkütte puhul uue kahetorusüsteemi paigaldus koos radiaatorite termostaatventiilidega)
• soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (kas tsentraalne agregaat koos torustikuga seina soojustuse sees või väljatõmbeõhu soojuspump).
Allikas: „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

Lisaks annab C klassi energiamärgis võimaluse ühistul taotleda pikemat laenugraafikut ja suuremat toetuse määra. Selleks tuleb soojustada välispiirded, vahetada seni vahetamata aknad, rekonstrueerida küttesüsteem ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Täpsemat nõu saab anda konsultant või KredEx-i esindaja.
Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis teostatud juba kümme aastat. Tervikliku rekonstrueerimise puhul tehakse lisaks energiasäästutöödele ka otseselt energiasäästu mitte andvaid, kuid hoone ohutu kasutamise jaoks olulisi töid nagu rõdude, elektrisüsteemi, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada keskmiselt ~50% soojusenergia säästu.

Põhjalikuma finantseerimise nõustamise jaoks soovitame ühistu juhatusel broneerida näiteks videonõustamise aeg ning selle raames on võimalik kõik renoveerimisega seotud nüansid läbi arutada, alustades ettevalmistusprotsessist, ajagraafikust ning lõpetades vajalike dokumentide nimekirjaga.