Kõik koalitsioonierakonnad on nõus, et tuleva aasta eelarve peab muude kasvavate kulutuste kõval tooma ka märkimisväärse palgatõusu. Eelarve püsib selges defitsiidis ka järgmisel aastal.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus hindab, et tuleva aasta eelarvedefitsiidiks kujuneb umbes 3,5 protsenti.
“Eelarve puudujääk, mis järgmisel aastal püsib, on seotud kaitseinvesteeringutega, väga suurte mahukate julgeoleku investeeringute ja nende otsustega, mis Eesti julgeolekut puudutavad,” ütles Pentus-Rosimannus.
Kaitsekulutuste kõrval on eelarve arutelude keskmes ministri sõnul praegu palgatõus.
“Kuidas aidata järgi neid sektoreid, mis on väga pikalt teistega võrreldes maha jäänud. Milliseid prioriteetseid gruppe eelistada – õpetajad, politseinikud, päästjad, sotsiaaltöötajad, kultuuritöötajad – kõik kindlasti ootavad järgmisel aastal palgatõusu. Need on selle arutelu sisu praegu,” ütles Pentus-Rosimannus.
Kes täpselt ja kui palju juurde saab, pole veel selge. Siseminister Lauri Läänemets küsib tulevasest riigieelarvest politseinike ja päästjate palgatõusuks 60 miljonit eurot.
“Eesmärk on nelja aastaga jätkuvalt päästjate-politseinike palk 1,2 Eesti keskmisest. Järgmisel aastal tähendaks see nende inimeste jaoks mitmed sajad eurod palgalisa,” ütles Läänemets.
Haridusminister Tõnis Lukase eesmärk on lähiaastatel tõsta haridustöötajate palka võrdsele tasemele teiste magistrikraadiga spetsialistidega ehk 2000 euroni, kuid minister tunnistab ka ise, et sellest eesmärgist ollakse veel kaugel.
“See hüpe, mida mina taotlen järgmisel aastal on sarnane, millest räägiti juba kevadel. See tähendab 15 protsenti palgatõusu, aga siis ei olnud seda hüperinflatsiooni veel,” rääkis Lukas.
Nii haridusminister Lukas kui ka siseminister Läänemets on optimistlikud, et vajalik raha nende valitsemisaladesse leitakse.
Ka rahandusminister Pentus-Rosimannus ütleb, et palgad kindlasti kerkivad. “Kui me räägime üldse riigieelarvelise riigieelarvest palka saavate inimeste palgafondist, siis see kulu juba praegu on 1,6 miljardit eurot, mis tähendab, et iga protsent sellist üleüldist kasvu on eelarve mõttes üsna suure kuluga.”
Pentus-Rosimannuse sõnul saab eelarve valitsuse heakskiidu septembri viimasel nädalal, seejärel läheb eelarve eelnõu riigikokku.
Err.ee
