Kuigi meie mehed hindavad oma tervist valdavalt heaks, näitab enam kui 3000 mehe seas läbi viidud terviseuuring, et pooled keskealised Eesti mehed on ülekaalus ja iga neljas suisa rasvunud.
Käimasoleva meeste tervise kuu raames tasub märkida, et ülekaal on muutunud üha suuremaks meeste tervist ohustavaks riskiteguriks. See soodustab enamiku haiguste teket alates südame- ja veresoonkonna haigustest kuni pahaloomuliste kasvatajateni.
Kehamassiindeksi (KMI) alusel oli vaid veerand uuringus osalenud meestest normaalkaalus. Ligi pooled meestest olid KMI järgi ülekaalulised. Rasvumisele viitav KMI (üle 30 kg/m2) oli igal neljandal mehel (27%). Rasvumise hindamiseks kasutati uuringus lisaks kehamassiindeksile ka vööümbermõõtu. Selle kohaselt oli veidi enam kui kolmandikul meestest vööümbermõõt üle 102 cm, mis defineerib kõrget metaboolset terviseriski.
Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja oli seotud peaaegu kõikide kehvade tervisenäitajatega. Uuringu kohasel oli neil meestel kõrgem vererõhk ja kolesteroolitase, sh madalam testosteroonitase ning kehvemad maksanäitajad. Samuti oli neil kehvem hinnang enda tervisele, nad tarvitasid sagedamini valuvaigisteid ja neil oli rohkem erektsioonihäireid. Rasvunud meestel esines ka rohkem vaimse tervise probleeme.
Rasvunute hulgas oli oluliselt sagedamini (vaba)abielus või lahutatud, põhi- või keskharidusega, väikese või väga suure töökoormusega, öötööd ja füüsilist tööd tegevaid mehi. Samuti endisi või igapäevasuitsetajaid ja neid, kes tarvitasid alkoholi tervist ohustavas koguses.
Aina rohkem ülekaalulisi mehi
Uuringu ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst dr Margus Punabi sõnul avab liigne kehakaal ukse paljudele teistele haigustele, mistõttu on oluline see kontrolli all hoida. “Kehamassiindeks võiks üle 40-aastastel meestel olla alla 27 kg/m2 ning silm tuleks peal hoida ka vööümbermõõdul, kuna vööpiirkonda ladestunud rasv on tervisele kõige negatiivsema mõjuga,” selgitas arst.
Liigne kehakaal on üks peamine tervisekaotust põhjustav tegur, suurendades riski nii südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, kroonilise neeruhaiguse, luu- ja lihaskonnahaiguste, aga ka vähkkasvajate tekkimiseks.
Vaadates varasemaid tervise aengu instituudi tervisekäitumise uuringuid, võib öelda, et vaatamata aasta-aastalt suurenevale meeste hulgale, kes harrastavad tervisesporti, tuleb igal aastal ka üleliigse kehakaaluga mehi juurde. Viimase kahekümne aastaga on rasvunud meeste osakaal peaaegu kahekordistunud.
Tervise arengu instituudi analüütiku Elisa Kenderi sõnul on rasvumise levimuse tõus seotud linnastumise ning toidusüsteemi muutustega. “Suurenenud on soodsa hinnaga energiatihedate, ent toitainevaeste toitude lihtne kättesaadavus koos nende toodete aktiivse turustamisega. Elukeskkond on muutunud rasvumist soodustavaks ning kokkuvõttes liigutakse vähem – liikumiseks kasutatakse motoriseeritud transpordivahendeid ja samuti on vähenenud tööga seotud kehaline aktiivsus,” selgitas Kender.
Meeste terviseuuringut rahastas tervisekassa, mille esimehe Rain Laane sõnul peaks oma tervise eest hoolitsemine olema iga mehe isikliku hügieeni osa. “Mehel on kombeks hoolitseda rohkem oma auto, kui iseenda eest. Nii nagu vajab auto korrapärast hooldust, ülevaatust ja liikumist, tuleb seda teha ka igal mehel iseendaga. Hoolitse oma vaimse ja füüsilise tervise eest, tee trenni ja jälgi, et su toitumine oleks tervislik. Sinu tervis on sinu enda kätes,” paneb Laane kõigi meeste südamele.
Mida teha, et vööümbermõõtu kontrolli all hoida?
• Toitu mitmekesiselt. Söö rohkem marju, puu-, köögi- ja kaunvilju (500 g päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Söö vähem magusaid piimatooteid, sea- ja veiseliha, magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
• Kasuta vähem soola. Ära ületa päevast soovituslikku soolatarbimise kogust (6 g ehk 1 tl).
• Liigu iga päev. Südame hoidmiseks liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi.
• Hoidu tubakast.
• Tarbi alkoholi mõõdukalt. Täiskasvanud meestel peetakse madala terviseriski piiriks keskmiselt 2 alkoholiühikut (u 0,5 l õlut või 60 ml kanget alkoholi) päevas ja igasse nädalasse peaks jätma ka vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
• Maga piisavalt.
• Hoia oma vaimset tervist.
• Uuringuga saab tutvuda täismahus https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-40-49aastaste-meeste-tervis-pilootprojekt-pikema-sopruse-paev
