Tallinna Halduskohus jättis täna pärastlõunal avalikustatud otsusega Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt maikuus esitatud koroonapiirangute õiguspärasusele keskenduva kaebuse rahuldamata. SAPTK juhataja Varro Vooglaidi sõnul on kohtuotsus pettumust valmistav, mistõttu kavatsetakse see kindlasti ringkonnakohtus vaidlustada.
SAPTK esitas halduskohtule kaebuse 19. mail 2021, vaidlustades Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korralduse nr 282 osas, mis puudutab välistingimustes toimuvatele avalikele koosolekutele kehtestatud piiranguid. Samuti tõstatati kaebusega küsimus, kas kogu Eesti territooriumil ning kõiki Eestis elavaid ja viibivaid inimesi puudutavate piirangute kehtestamine üldkorralduse kui üksikakti vormis on üldse õiguspärane.
Kohus ei rahuldanud kaebust kummaski aspektis, asudes seisukohale, et piirangute kehtestamine haldusaktiga on seaduspärane ning et meeleavalduste korraldamisele seatud piirangud on olnud sobilikud, vajalikud ja ka mõõdukad. „Vabariigi Valitsus on vaidlusaluste piirangute kehtestamisel lähtunud mõistlikest kaalutlustest ega ole olulisi kaalutlusvigu teinud,” seisab kohtunik Kristjan Siiguri poolt allkirjastatud 15-leheküljelises otsuses.
Muu hulgas ei nõustunud kohus kaebaja hinnanguga, et kevadel meeleavalduste korraldamisele kehtestatud piirangud olid sedavõrd ulatuslikud, et nende kohaselt ei olnudki võimalik kokku kutsuda niisuguses mastaabis meeleavaldusi, millel ka ühiskondlik kõlapind ja mõju. „Eestis ei ole pigem tavaks väga suurte meeleavalduste läbi viimine, vaid sagedasemad ongi väiksemaarvulised, hästi organiseeritud ja selgelt läbi mõeldud sõnumiga meeleavaldused,” arvas kohus.
SAPTK juhataja Varro Vooglaidi sõnul on kohtuotsus pettumust valmistav, mistõttu kavatsetakse see kindlasti ringkonnakohtus vaidlustada.
„Meie hinnangul ei ole kohus võtnud piisavalt arvesse tõsiasja, et valitsusel puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu oleks välitingimustes toimuvatel avalikel üritustel või koosolekutel leidnud aset märkimisväärne koroonaviiruse levik,” selgitas Vooglaid, osutades ühtlasi terviseameti esindaja poolt kohtuistungil antud kinnitusele, et mitte ükski välistingimustes toimunud avalik üritus ega avalik koosolek ei ole Eestis teadaolevalt viirusekoldeks kujunenud.
„Samuti ei ole kohus omistanud kohast kaalu asjaolule, et meeleavaldused ei ole lihtsalt üks suvaline inimeste kogunemise vorm paljude seas, vaid tegu on ühe kõige olulisema poliitilise õiguse teostamise vahendiga, mille vastu peab demokraatlikus ühiskonnas valitsema eriline austus ning mida võib seetõttu piirata vaid äärmusliku vajaduse korral ja üksnes väga kaalukatele argumentidele tuginedes,” lisas ta.
Lisaks vajab Vooglaidi sõnul lõpuni vaidlemist ka see, kas kõigile Eestis viibivatele isikutele suunatud piirangute kehtestamine mitte õigustloova akti, vaid haldusaktiga on kohane.
„Meie hinnangul on piirangute kehtestamine sellises vormis tõsiselt problemaatiline, kuna sisuliselt luuakse kehtivat õigust üksikaktidega, mis ei allu õiguskantsleri poolsele põhiseaduslikkuse järelevalvele ja panevad piirangute õiguspärasuse kontrollimise üksnes piirangute objektiks olevate kodanike õlule,” selgitas ta.
Kohtuotsusega saab terviklikul kujul tutvuda siin.
Allikas. Obektiiv.ee
