Erakorralised uudised
783px Ulle Madise 2015

Kohtutäitur Olga Kutšmei tegevusse sekkus Õiguskantsler

Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et kohtutäitur nõuab Teilt enammakstud raha
tagastamist. Kohtutäitur täitis elatisnõuet ja leidis, et täitemenetluses võlgnikult sissenõutud raha,
võlgniku poolt otse Teile makstud elatist ja riigi makstud elatisabi kogunes ligi 2500 euro võrra
rohkem, kui pidite kohtulahendi järgi saama. Seetõttu kohustas kohtutäitur Teid kandma selle
raha (elatisabi tagasimaksena) kohtutäituri (või Sotsiaalkindlustusameti) arvelduskontole.
Kohtutäitur selgitas Teile, et ta kandis Teie kontole ettenähtust rohkem raha ilmselt seetõttu, et
tal jäid tähelepanuta riigi väljamakstud elatisabi summad

Kohtutäitur peab avaliku ülesande täitjana oma ametit pidama ausalt, väärikalt ja erapooletult
(kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lõiked 3 ja 4, § 20) ning järgima ametitoiminguid tehes oma
ametist tulenevat hoolsuskohustust. Seega peab kohtutäitur olema ametiülesandeid täites
äärmiselt hoolas ja suhtuma kõigisse ametitoimingutesse väga tähelepanelikult. Vastasel juhul
võib ta eksida täitedokumentide täitmisel, nii nagu riik on seda ette näinud, ning see võib kaasa
tuua arusaamatusi ja kohtuvaidlusi. Kui kohtutäitur on kontole raha kandmisega eksinud, tuleks
tal nõue esitada korrektsel õiguslikul alusel.

Elatisabi saaja kohustusi, elatisabi tagasinõudmist, elatisnõude üleminekut riigile ja selle
sissenõudmist on reguleeritud perehüvitiste seaduses (PHS) vt § 55 jj).

Täitemenetlusaegse elatisabi saaja peab kohtutäiturile kohe teatama, kui võlgnik asub
(täitemenetluse väliselt) oma ülalpidamiskohustust täitma (PHS § 55 lg 2). Kohtutäitur peab
ülalpidamiskohustuse täitmisest omakorda viivitamata teavitama Sotsiaalkindlustusametit (PHS
§ 56 lg 3). Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabi selle saajalt tagasi juhul, kui
täitemenetlusaegse elatisabi maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust (PHS § 56
lg 1 p 4). Seega korraldab alusetult makstud elatisabi tagasinõudmist Sotsiaalkindlustusamet,
mitte kohtutäitur.

Oma avalduses ja sellele lisatud kirjavahetuses väitsite, et täitsite oma kohustust ja andsite
kohtutäiturile teada, kui võlgnik maksis elatise otse Teile. Kirjavahetusest ei ole näha, et
kohtutäitur oleks kahelnud Teie kohustuse täitmises või et kohtutäitur oleks teavitanud
Sotsiaalkindlustusametit ülalpidamiskohustuse täitmisest ja alusetust elatisabi saamisest.

Sellest võiks järeldada, et praegusel juhul ei ole riik maksnud elatisabi alusetult ning Teil ei ole vaja
elatisabi tagastada.

Väljamakstud elatisabi tuleb riigile tagastada võlgnikul (vt PHS § 57 lg 2). Riigile üleläinud
täitemenetlusaegse elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab Maksu- ja
Tolliamet (PHS § 58 lg 2 p 1). Riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile välja ainult siis, kui
lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud (PHS § 58
lg 4). Riigile üleläinud ja võlgnikult sissenõutud elatisnõude ja elatisabi saajalt tagasinõutud
elatisabi summad kantakse riigieelarvesse (PHS § 58 lg 6).


Seega tasutakse alati esimesena võlg lapsele. Kui lapsele on võlg tasutud, hakatakse tasuma
võlga riigile väljamakstud elatisabi ulatuses. Kui kohtutäitur on võlgnikult saadud elatise lapsele
ära maksnud, siis tuleb tal ülejäänud osa kanda Maksu- ja Tolliametile, et ka riigile saaks võlg
tasutud (vt elatisabi kohta ka teavet Maksu- ja Tolliameti veebilehelt).
Kui nõude täitmiseks vajalik raha on makstud kohtutäiturile ja sissenõudja nõue on sellega
rahuldatud, peab kohtutäitur täitemenetluse lõpetama (täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 3).
Kohtutäitur ei saa võlgnikult nõuda ettenähtust rohkem raha.


Olukorras, kus kohtutäitur ebaseaduslikult arestib suurema summa, kui on ette nähtud, ja kannab
selle raha sissenõudja kontole üle, ei saa võlgnik ülekantud enammakstud summa tagastamist
nõuda kohtutäiturilt. Sellises olukorras on võlgnikul võimalik esitada sissenõudjale nõue alusetu
rikastumise sätete alusel (vt võlaõigusseaduse § 1027 jj). Võlgnikul on võimalik esitada
kahjunõue ka kohtutäiturile, kui selle eeldused on olemas (KTS § 9, Riigikohtu 12.03.2018
määrus nr 2-16-12972, p 26 ja selles viidatud kohtupraktika). Kirjavahetuse põhjal ei saa öelda,
et praegu on tegemist sellise olukorraga. Samas, kui kohtutäitur on Teile kui sissenõudjale
maksnud välja rohkem raha, kui on kohtulahendis ette nähtud, siis saab ka kohtutäitur esitada
Teile nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Vaidlused alusetu rikastumise ja enammakstud
raha üle lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluse korras.


Enammakstud raha saate tagastada kohtutäituri ametikontole. Kui Teilt ei õnnestu seda raha kätte
saada (ka kohtuvaidluse tulemusena), jääb selles osas riigi väljamakstud elatisabi võlg
kohtutäituri kanda.


Soovi korral võib vanem maksta oma lapsele elatist ka suuremas summas, kui kohtulahend ette
näeb. Selleks peaksid aga vanemad läbi rääkima ja jõudma kokkuleppele.
Loodetavasti on neist selgitustest abi. Edastan kirja teadmiseks ka kohtutäiturile.

Ülle Madise

Vaata ka:

David

Politsei otsib 15-aastast Davidit

Politsei palub abi selgitamaks 15-aastase Davidi asukohta, kes lahkus 30. juunil Maarjamaa Hariduskolleegiumist ega pole

90523589 2910115582368687 8203878982697877504 o

03.07.24 Ööpäeva liiklusinfo ja õnnetused

Eile toimus 9 liiklusõnnetust, neist 4 tõukerattaga. Juhtimiselt kõrvaldati 6 alkoholi või narko tarvitamistunnustega sõidukijuhti.