Lisaks Jõhvi kohtumaja sulgemisele kaalutakse loobumist ka Põlva kohtumajast. Pärnus ja Tallinnas, kus esimese ja teise astme kohtud tegutsevad kahes eraldi hoones, võidakse kohtupidamine koondada ühte majja.
Valitsus on otsustanud, et avalikus sektoris tuleb järgmise kolme aasta jooksul vähendada tööjõu- ja tegevuskulusid kümne protsendi võrra. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta on jaganud kohtute kärpeülesande nii, et säästueesmärgid peavad täitma nii maakohtud kui ringkonnakohtud.
Kärpeplaanide elluviimiseks peavad maakohtute ja ringkonnakohtute juhid omavahel läbi arutama, kuidas eesmärke saavutada. Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo ütles, et järgmisel aastal peavad esimese ja teise astme kohtud kokku hoidma ligi kaks miljonit eurot, aasta hiljem 3,7 miljonit ja 2027. aastaks 4,4 miljonit eurot.
„Laual on väga palju erinevaid ideid. Laias plaanis tuleb valida kinnisvara või inimeste vahel, sest kohtute eelarves puuduvad muud kulukärbete võimalused,“ selgitas Naaber-Kivisoo.
Pelgalt kinnisvarast kogu kärbet katta pole võimalik. Eestis tegutseb esimene ja teine kohtuaste 17 hoones ning kärpe eesmärgi täitmiseks tuleks loobuda umbes 70 protsendist kinnisvarast, mis pole realistlik. Samas pole võimalik säästu saavutada ka ainult koondamiste arvelt.
„Sellisel juhul tuleks koondada 95 kohtujuristi ehk 41 protsenti kõigist kohtujuristidest,“ sõnas Naaber-Kivisoo. „Kohtu esimehed leiavad, et põhifunktsiooni täitvate töötajate koondamine takistab õigusemõistmist.“
Pärnus ja Tallinnas võib alles jääda üks kohtumaja
Naaber-Kivisoo märkis, et Jõhvi kohtumaja sulgemine säästaks aastas 465 000 eurot, mis võrdub kümne kohtujuristi või 19 kohtusekretäri palgakuluga. Lisaks kaalutakse Põlva kohtumaja sulgemist, mis on juba ettepaneku tasandil.
„Samuti on kaalumisel ühe Pärnus tegutseva kohtumaja sulgemine. Kohtumajade sulgemist analüüsitakse ka teistes linnades,“ lisas Naaber-Kivisoo.
Pärnus tegutseb kohus praegu kahes hoones, Kuninga ja Rüütli tänaval, ning Tallinnas on sarnane olukord.
„Analüüsitakse ka, kas sulgeda Tallinnas Pärnu maanteel asuv ringkonna- ja halduskohtu maja ning mahutada kogu personal Lubja tänavale,“ selgitas Naaber-Kivisoo.
Naaber-Kivisoo: Narva kohtumaja tuleks säilitada riigi sümbolina
Jõhvi kohtunikud on saatnud justiitsministeeriumile pöördumise, rõhutades, et Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkond on oluliselt laiem kui Narva kohtumajal. Nad tõid näiteks Alutaguse piirkonna, kus Narva kohtusse jõudmine võtab mitu bussi ja pool päeva. Jõhvi vallavalitsus pakkus välja, et kui mõni Virumaa kohtumaja suletakse, võiks kaaluda Narva kohtumaja sulgemist.
„Jõhvi kohtumaja sulgemine annab suurima säästu, kuid oleme arvamusel, et Narva kohtumaja säilitamine on oluline riigi sümbolina,“ ütles Naaber-Kivisoo. Ta möönis, et Jõhvi kohtumaja sulgemine teeks õigusemõistmise kohalikele ebamugavamaks.
„Oleme kaalunud, et Jõhvis võiks siiski jääda koht istungiteks videosilla vahendusel, kus inimesed saavad suhelda Narva või Rakvere kohtuga,“ lisas Naaber-Kivisoo.
Menetlustähtajad võivad pikeneda
Jõhvi kohtumaja kohtunikud pakkusid välja, et kärpida võiks ka muudes valdkondades, näiteks loobuda koolitustest, spordikompensatsioonist ja jõulupidudest ning kaaluda analüütiku, pressiesindaja ja andmekvaliteedi juhi koondamist. Samuti soovitavad nad pidada läbirääkimisi kohtuhoonete üürileandjatega rendihindade vähendamiseks.
Naaber-Kivisoo sõnul need läbirääkimised juba toimuvad ning spordikompensatsioon kaotatakse kohtutes järgmisel aastal.
„Kõigi toetavate ametikohtade kaotamine pole võimalik, kuna iga töötaja roll on oluline, et kohtud saaksid oma ülesannetega toime tulla,“ rõhutas Naaber-Kivisoo.
Ta lisas, et kärped mõjutavad paratamatult ka kohtupidamise tempot. Viru maakohtus on juba praegu täitmata kolm kohtunikukohta ning tuleval aastal jääb pensionile veel kaks kohtunikku.
„Tugipersonal aitab kohtunikel kiiremini asju lahendada. Iga juristi ja sekretäri koondamine toob kaasa menetlustähtaegade pikenemise,“ nentis Naaber-Kivisoo.
