Justiitsministeeriumis valminud eelnõu järgi tõstetaks kohtusse pöördumisega seotud riigilõivusid senisega võrreldes 40 kuni 100 protsenti kõrgemale. Riigilõivude tõstmist põhjendatakse muu hulgas pahatahtlike pöördumistega ja vajadusega kohtute töökoormust vähendada.
Riigil on pikk hinnakiri selle kohta, kui palju peab inimene või ettevõte maksma erinevate kohtutoimingute eest. Näiteks halduskohtusse kaebuse esitamine maksab praegu 15 eurot. Sama palju maksab esialgse õiguskaitse küsimine.
Tsiviilasjade puhul on hinnad krõbedamad. Näiteks inimesel, kes soovib tsiviilasja raames nõuda 500 eurot, tuleb esmalt tasuda sajaeurone riigilõiv. Justiitsministeeriumi hinnangul on need summad ajale jalgu jäänud. Ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep ütles, et alates 2011. aastast, mil tänased määrad kehtestati, on inimeste elatustase oluliselt kasvanud.
“Juhul, kui lõivud jäävad inflatsioonile oluliselt alla ja nad ei muutu kümne aasta jooksul, siis me näeme ka seda tendentsi, et kohtusse tullakse päris sageli selliste asjadega, kus pooled polegi enne omavahel suhelnud ja üritanud kompromissi teha, vaid tulevad kohe esimese asjana kohtusse,” rääkis Peep.
Ka eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tarvis on vähendada kohtute töökoormust. Enam kui aasta kestab praegu 16 protsendi tsiviilasjade ja kaheksa protsendi haldusasjade menetlemine. Tööd tuleb aga üha juurde.
Viljar Peep märkis, et sama eelnõuga soovitakse tõsta ka summat, mille puhul võib tsiviilasja lahendada kirjalikult või lihtmenetlusega. Aga riigilõivudele pakub justiitsministeerium välja uue hinnakirja. Halduskohtusse kaebuse esitamine muutuks kaks korda kallimaks ja maksaks edaspidi 30 eurot. Viiesajaeurose tsiviilasja alustamine maksaks 100 euro asemel 140 eurot. Suurem osa riigilõivusid kasvakski 40 kuni 100 protsenti. Seletuskirja järgi soovitakse välistada pahatahtlikud ja ilmselgelt perspektiivitud kohtussepöördumised.
“Me ei puutu üleüldse selliseid sotsiaalse sisuga kohtuasju. Perekonnaasjad jäävad ju sellest lõivurevisjonist kõrvale,” sõnas Peep.
Kohtute tagasiside eelnõule on kahetine. Üheltpoolt toetavad mitmed kohtud lõivude tõstmist. Teisalt juhitakse tähelepanu sellega seotud ohule, et kohtute töökoormus ei pruugi langeda, vaid hoopis tõusta. Näiteks 2009. aastal, mil riigilõivud hüppeliselt kasvasid, just nii juhtus. Seda ohtu möönis ka Viljar Peep.
“Inimesel, kes ei jõua kohtulõivu maksta, aga tal oleks oma õiguste kaitseks vaja kohtusse pöörduda, siis on talle ette nähtud menetlusabi. Teda võib vabastada kohtulõivu tasumisest. Kui me kohtulõivusid lihtsalt valimatult tõstame, siis see võib tähendada seda, et neid menetlusabi taotlusi tuleb jälle kohtusse oluliselt rohkem ja koormus mitte ei vähene.”
Sestap lubas Peep, et ministeeriumisse laekunud tagasiside töötatakse põhjalikult läbi ja sobilikke lõivumäärasid alles otsitakse.
“Tasakaalupunkt võib olla ka madalamal. Selles mõttes me ei ole hetkel kinni mitte üheski numbrimääras, mida eelnõu kajastab,” ütles Peep.
Allikas. Err.ee
