Kuigi Tallinna halduskohus on teinud varem kaks otsust, kus nimetati õigustühiseks Covid-19 vaktsineerimistõendi esitamisest keeldunud kaitseväelaste vallandamine, siis hiljuti tegi sama kohus sarnases kaebuses vastupidise otsuse. Kohtu esindaja sõnul on ka pealtnäha ühetaolistes kaebustes nüansid, mis kohtu otsust määravad.
8. veebruaril otsustas Tallinna halduskohus jätta rahuldamata endise Eesti Kaitseväe staabiohvitseri Evert Paasi kaebuse, millega ta taotles Eesti Kaitseväe vallandamise käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ning teenistusest puudutud aja eest tasu väljamõistmist.
Kohtunik Elle Kask nõustus aga vastustajaga ehk Eesti Kaitseväega, öeldes, et kuna kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus, siis on ilmne, et teenistuja nakatumine Covid-19-sse võis häirida või mõjutada kaitseväe jaoks oluliste riigikaitseliste tegevuste toimimist.
Värske kohtuotsuse muudab huvitavaks asjaolu, et mullu augustis langetas sama kohtu kohtunik Andreas Paukštys otsuse, kus tunnistas Covid-19 vastu vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride kaitseväeteenistusest vabastamise õigusvastaseks.
Paukštys ütles toona, et olukorras, kus on juba teada, et vaktsineerimise tagajärjel on isikuid surnud või on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid ehk tervisekahjustusi, ei ole selline vaktsineerimissund õigustatud ning et üksnes vaktsineerimisele suunatud viiruse leviku takistamise meetmed ei saa olla vajalikud ega ka mõõdukad.
Nii sügisestes kui ka praeguses kohtuasjas esindas endisi kaitseväelasi jurist Henno Nurmsalu. Juristi sõnul on talle arusaamatu, miks teevad “sama kohtu samad kohtunikud sama kaebuse pinnalt eri otsused”.
“Analoogilised kaebused, ka meie kaebused, on rahuldatud, sellepärast on meile arusaamatu, miks kohtud ei võiks oma praktikat ühtlustada,” sõnas Nurmsalu. “Seega kasutame oma seadusega ettenähtud võimalusi ja kaebame otsuse kolmekümne päeva jooksul edasi ringkonnakohtusse,” lisas ta.
Nurmsalu sõnul oli kõnealustes kohtuasjades kaebaja argumentatsioon sisuliselt sama. “Seal on olnud mõned nüansid, aga väited, millele tuginesime, olid sisuliselt samad. Meil on kõigis kaebustes olnud samad põhimõttelised argumendid,” sõnas Nurmsalu.
Nurmsalu ütles, et osaleb esindajana kümnes kuni kahekümnes asjas, kus kaitseväelased nõuavad nende vallandamisotsuse õigustühiseks tunnistamist. “Hetkel pole enamikus asjades otsuseid tehtud. 31. augustil 2022 tuli paar otsust, vahepeal otsuseid ei tulnud ja nüüd oli Paasi otsus,” lisas Nurmsalu.
Nurmsalu lootis, et järgmistel kordadel ei juhindu kohtunikud Paasi otsusest. “Ma loodan, et siiski mitte. Kui nüüd võrrelda otsuseid: neid, mis olid meie kaebust rahuldavad otsused augustis ja praegust otsust, siis nende põhjendamiskvaliteet on erinev. Augusti otsused on sisuliselt ja põhjalikult argumenteeritud, aga praegune on suhteliselt pealiskaudne. Selles valguses ma ei näe ühtegi põhjust, miks Evert Paasi otsus peaks olema tulevikus juhendiks rohkem, kui see väga põhjendatud varasem otsus,” selgitas Nurmsalu.
Kohus: Kohtupraktika Covid-19 asjades puudub
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Annika Vilu vastas kohtulahendite erinevust kommenteerides, et kuna vaktsineerimist puudutavate teenistusest vabastamise kohtuasjade hulgas ei ole kohtupraktika veel välja kujunenud, siis ei saa olla kindlat ühte- või teistpidi lahendusi.
“Kuna Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, siis see annabki võimaluse järgnevatel astmetel n-ö kontrollida, kas lahendus on leitud kõige õigemal viisil. Nii kujunebki aja jooksul ka kohtupraktika. Kuni see puudub, tulebki lahendusi, kus üks suhteliselt samasisuline kohtuasi lõppeb kaebuse rahuldamisega ja teine mitte. Kuna Tallinna ringkonnakohus ei ole veel nendes asjades lahendeid teinud, siis on meil praegu veel ainult esimese kohtuastme lahendid,” lisas Vilu.
“Lisaks on oluline märkida, et iga kaebus lahendatakse konkreetselt just selle kaebuse asjaolude pinnalt. Ehk ühes asjas võib olla põhjust kaebus rahuldada, samal ajal teises sarnases asjas põhjust rahuldamiseks ei ole. Näiteks teenistusvaidlustes, milleks on ka antud kaitseväe töötajate kaebused, võib oluliseks osutuda kuni kindla vanuseni laste olemasolu,” ütles Vilu.
Üle 20 inimese kaebuse menetluses
Selle nädala seisuga on Tallinna halduskohtule esitatud vähemalt 14 kaebust Eesti Kaitseväe teenistusest vabastamise käskkirjadele, mis olid seotud Covid-19ga. Nendele lisandub veel vähemalt kaheksa kaebust, mis kohtualluvusega on edastatud lahendamiseks Tartu halduskohtule.
Samuti on nende 14 kaebuse seas paar kaebust, kus on rohkem kui üks kaebaja, seega saab öelda, et vähemalt 23 inimest on Tallinna Halduskohtusse pöördunud Kaitseväe teenistusest vabastamise osas seoses Covid-19ga.
Kõik kaebused laekusid kohtusse 2021. aasta lõpukuudel.
Nende kaebuste osas on enamik leidnud lahendi esimeses astmes ja menetlus jätkub hetkel ringkonnakohtus. Nimelt kaheksa kaebust on pooleli Tallinna ringkonnakohtus, lisaks veel kolm kaebust on halduskohtus lahendatud – üks neist on riigikohtus (3-21-2440) ja kahe edasikaebamise tähtaeg jookseb (otsus Evert Paasi asjas ja 17.02 otsus asjas 3-21-2519). Kolm kaebust on veel pooleli halduskohtus, millest ühes on menetlus peatatud kompromissläbirääkimisteks.
Ringkonnakohtusse jõudnud kaheksa kaebuse osas on halduskohus seitse kaebust rahuldatud või osaliselt rahuldatud ning ühe kaebuse jätnud rahuldamata.
Esimene sellesisuline otsus ringkonnakohtust on tulemas 16. märtsil kell 15.
Allikas: Tallinna halduskohus
Err.ee
