8. augustil 2022 jõustus kohtuotsus Kristi Loigo protsessis Ekspress Meedia vastu, jättes õiguse Loigole ning kohustades Ekspress Meediat avalikult ümber lükkama Eesti Ekspressis esitatud valeväited.
Esimene vabandus oleks väljaande veebis pidanud ilmuma 10. augustil, kuid siiani seda veebis pole.
Vaidluse sisuks oli Eesti Ekspressi (EE) 25.04.2018 artikkel „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Kristi Nilovist jõuka inimese“ ja artiklis ajalehe ja Krister Kivi poolt avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud. Lugu läheb tegelikult veel kaugemale, esimesed valeväited töötajatele tasu mittemaksmise kohta olid kirjas juba Janar Filippovi 2012. aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklis “Kodutunde” kaadri taga käib kätš”
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64109033/ekspressi-arhiivist-kodutunde-kaadri-taga-kaib-kat
Need mitmes artiklis korratud valed on siis 10 aastat hiljem kohtuotsusega ebaõigeteks faktiväideteks tunnistatud.
8. augustil K. Loigo võiduga lõppenud kohtuprotsessis vaidlesid Kristi Loigo ja Eesti Ekspress nii selle üle, kas vaidlustatud osas oli EE avaldatu näol tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega ning seejärel, kas tegemist oli ebaõigete ja ebakohaste väärtushinnangutega.
Kohus nõustus K. Loigoga, et EE avaldas Kristi Loigo (endine Nilov) suhtes artiklis ebaõigeid faktiväiteid –
- Kristi Nilovi hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut ja
- Kristi Nilov on jätnud kahele endisele kaastöötajale töötasu maksmata. Lisaks nõustus kohus Loigoga, et EE avaldas tema suhtes alusetult halvustavaid ja negatiivseid väärtushinnanguid
- Kristi Nilov on „Kodutunde“ suurim abisaaja,
- Kristi Nilov on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja
- Kristi Nilov on „kõige halvem inimene, keda ma tean“ – mis iseloomustavad K.Nilovit äärmiselt negatiivselt ja teotavad tema au.
”Ajakirjandusel ja otseselt ajakirjanikul lasub vastutus olla eriti täpne asjaoludes, mida ta avalikustab. Ajakirjaniku poolt inimese avalikkusele pureda viskamine, et nad saaksid sind kividega surnuks peksta, peaks kvalifitseeruma mõrvakatseks, ” nendib Kristi Loigo kohtuotsust kommenteerides. ”Minu jaoks on see kohtuotsus väga oluline, sest lõpuks ometi sai ümber lükatud aastaid meedias ringelnud kuvand, nagu ma oleksin oma endistele töötajatele maksmata jätnud – mis oli algusest peale vale!”
Kristi Loigo soovib ka avalikustada, mis asjaoludel aprillis, aastal 2018, üldse Krister Kivi artikkel alguse sai. Nimelt oli äsja manalateele saadetud Kodutunde saatejuht Signe Lahtein, kes 22. märtsil asetleidnud rängas autoavariis sai nii raskeid vigastusi, et lahkus 2. aprillil siit ilmast. Kodutunde saatetiim oli leinas, produtsent Loigo ise süümepiinades ja tundes end vastutavana, sest õnnetus saatejuhiga juhtus ju Kodutunde saate võttelt tulles. Ja kui inimesed hakkasid massiliselt kaastunnet avaldama, mõistis naine, et inimesed soovivad teada, mis populaarse saatejuhiga siis ikka juhtus.
”Krister Kivi (Eesti Ekspress) võttiski minuga ühendust, et räägime sinu ja Signe ühisest teekonnast, et kuidas ta saatejuhiks sai, ühesõnaga, pidime meenutama tema elu.
Ma olin ühe intervjuu LP-le andnud ja ei tahtnud enam sel teemal rääkida, mina ja kogu meeskond olime väga murtud ja sõna otseses mõttes katki. Ajakirjanik kinnitas, et see tuleb ilus lugu ja kuna tegemist oli EE-ga, siis ma tõepoolest usaldasin teda, ” meenutab Loigo.
”Tegelik artikkel oli aga mõnitav, solvav ja inimväärikust alandav ja nad ei piirdunud ühe artikliga, vaid sünnitasid erinevate solvavate pealkirjadega lugusid, samaaegselt suures leinas olles, pidin ma tegelema taolise pasarahega. Ma kirjeldaksin seda olukorda nõnda, et keegi lihtsalt tuleb su koju lubadusega olla sõber, aga väänab sulle sõna otseses mõttes mitu solgiämbritäit iseenda väljaheiteid pähe ja siis olen mina see, kes peab tõestama, et ma ei ole määritud, ” on Loigo lugu meenutades tänagi veel endast väljas.
”Kui ajakirjanik ja väljaanne võtavad õiguse teise inimese kohta esitada laimu ja sõna otseses mõttes valetada, siis miks peaksime me neid üldse usaldama?
Juba 10. augustil (kohtuotsuse kohaselt) pidi Ekspress Meedia avalikult vabandama oma valede pärast, kuid pole seda senini teinud, sest ilmselgelt ei soovi nad vastutada,” ütleb Loigo.
Kristi Loigo ütleb, et tal on kurb kõrvalt vaadata, kui ajakirjanikke lihtsalt ei huvita tõde.
”Tihti trükivad nad kuuldusi stiilis “naised saunas rääkisid” ja avaldavad sadadele tuhandetele inimestele lihtlabaseid valesid. Nad ei mõtle hetkekski, et hävitavad reaalselt inimeste elusid, sest valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldades panevad nad teise poole olukorda, kus too peab hakkama tõestama, et ta pole kaamel”, pahandab Loigo.
”Mul sai mõõt täis ja nii ma Aivar Pilve ja Anneli Aabi poole pöördusingi.”
Kohtuvaidluse ajal esindasid Kristi Loigot LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab.
Anneli Aab selgitas, et Eesti õigus on selline, et sellistel juhtudel, kui isiku suhtes avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid, saab nõuda
a) ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja
b) nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist, ebaõigete faktiväidete avaldamise kui ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kui ka
c) rikkumise teel saadud tulu väljanõudmist.
“Kristi Loigo pöörduski kohtusse, nõudes nii
a) ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist,
b) mittevaralise kahju hüvitamist kui ka
c) rikkumise teel saadud tulu hüvitamist.
Viimase osas piirdusime konkreetse EE veebiartikli tasulise versiooni müügituluga. Ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa. Kohtuvaidluse tulemusena peab EE avaldama nii oma paberlehes kui ka veebiväljaandes
a) ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse,
b) tasuma mittevaralise kahju hüvitist ja
c) välja andma ka rikkumise teel saadud tulu.”
Ehk siis EE peab kohtuotsuse jõustumisest alates nii EE paberväljaandes (hiljemalt 17.08.2022) kui veebiväljaandes (hiljemalt 10.08.2022) ekspress.ee avaldama samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Krister Kivi artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Kristi Nilovist jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse järgmise tekstiga:
„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Kristi Nilovist jõuka inimese“ on Kristi Nilovi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:
(i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut;
(ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.
Õiglus on võidule pääsenud ja ajakirjanduses tiražeeritud valeväited on ümber lükatud. Miks aga menetluskulude jagamises õiglus ei kajastu?
Nimelt jaotas kohus menetluskulud selliselt, et 79% jäid K. Loigo kanda, 21% jäid EE kanda.
”Ringkonnakohus lähtus sellest, et kuna rahuldas andmete ümberlükkamise nõude osaliselt (st väidete osas, milles kohus nõustus, et tegemist on faktiväidete, mitte väärtushinnangutega) ja ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt, siis on hagi rahuldatud üksnes osaliselt ja seetõttu ringkonnakohus sellise proportsiooni ka välja arvutas. Kristi Loigo ei nõustunud sellega ja seetõttu esitasime ka Riigikohtusse kassatsioonkaebuse, vaidlustades üksnes menetluskulude jaotust.
Kuivõrd meie hinnangul ei kajasta menetluskulude jaotus vaidluse lõpptulemust ja ei ole seega õiglane. Riigikohus paraku ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega jäi selline menetluskulude jaotus jõusse,” seletab vandeadvokaat Anneli Aab.
Ka Aivar Pilv selgitab, et antud menetluskulude jaotus on ebaõiglane, sest peamised vaidluspunktid on kohtu poolt rahuldatud ja kinnitust leidnud.
Loigo ütleb, et vast igaüks teab, mis tunne on, kui sinu kohta valetatakse ja sind laimatakse. ”Aga nüüd kujutlege, et see avaldatakse ajalehtedes ja ajakirjades? Ükskõik milline õigeksmõistev kohtuotsus ei kompenseeri mulle kahjusid, mis tegelikkuses tehtud on.
Eriti mõruks teeb meele asjaolu, kui kohus ütleb, et jah, sul on õigus, kuid kulud kannad sa ise?! Kuidas sellest peaks aru saama? Nad ei näe juhtumi taga inimest, vaid ainult paragrahve ja mis õigusemõistmisest me siis räägime. Ma küsiksin juba nii, et milleks meil üldse neid kohtuid vaja on, kui nad lõpuni õigust siiski ei mõista?” küsib Loigo pahaselt.
Kas see kohtuotsus, kus Eesti suurimaid ajalehti tõestatult edastab valet ja on sunnitud vabandama, on pretsedentiloov? Kindlasti.
Kas aga annab see tavainimesele, keda näiteks ajakirjanduses ajakirjanike suva kohaselt tühistatakse või tema kohta suisa valetatakse, lootust kohtusse pöördumisel oma hea nimi taastada? Kaheldav, sest lisaks aastatepikkusele kohtuprotsessile võivad menetluskulud ulatuda ka kümnetesse tuhandetesse, mis tähendaks, et taastad oma hea nime, kuid laostud majanduslikult.
Nii et kuidas siis ikka suhtuda muuhulgas ka valitsuse liikmetelt korduvalt kostnud soovitusse oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda?
