Justiitsminister andis üle kodanikujulguse aumärgid vapratele Eesti inimestele, kes on peatanud kurjategijaid ja aidanud kuritegude ohvreid, suurendades nii ühiskonna turvatunnet. 2022. aastal said aumärgid Jelena Šimanskaja, Kaidi, Liisi Haljaku, Marco Kuusk ja Tea Närap.
„Läbi aastate kodanikujulguse aumärgi saanutel on igaühel oma lugu ja nägu. Neid ühendab aga see, et kõik nad on näidanud üles suurt julgust ja vastutustunnet. Märgates, et vajatakse abi, pole nad pilku kõrvale pööranud, vaid on vapralt sekkunud ja appi läinud. Kui kõik inimesed käituksid nii, oleksid paljud probleemid meie ühiskonnas ehk olemata,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg. Tema sõnul on hoolimine ja meie ümber toimuva eest vastutuse võtmine just see, mis muudab Eesti turvaliseks paigaks, kus me kõik rõõmuga elada tahame.
Justiitsministril on väga hea meel, et meie hulgas leidub selliseid imetlusväärseid kodanikke, kes oma julgete tegudega muudavad Eestit paremaks meie kõigi jaoks. „Sel aastal tõstame aumärgiga esile kodanikke, kes on aidanud ohtu sattunud lapsi, samuti perevägivalla ohvreid või on astunud vastu vargusele ja kelmusele. Statistiliselt on just kelmuste arv kahjuks tõusutrendis ja suurenes mullu lausa 55%. Seetõttu on mul väga hea meel, et tänavu esitati esimest korda kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks ka kelmusse sekkuja Jelena ning saime teda selle vapra teo eest tunnustada ja eeskujuks seada,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Sel aastal aumärgi saanute lood:
Jelena Šimanskaja
Selle aasta 11. aprillil helistati ühele mehele väidetavalt Google’ist ettepanekuga osaleda operatsioonis ebaausate pangatöötajate väljaselgitamiseks. Mehe nimel võeti 6500 eurot laenu, millest 1000 eurot kandsid kelmid ise võõrale kontole üle. Ülejäänud 5500 eurot pidi ta kelmide juhendamisel sularahas välja võtma ja Lasnamäel Omniva postkontori kaudu rahvusvahelise finantsteenuste ettevõtte vahendusel Ukrainasse saatma. Postitöötaja Jelena märkas, et see lugu ei saa olla õige. Kahtlustades, et kodanikku on petetud, keeldus Jelena ülekannet tegemast ning veenis kontorisse tulnud meest, et kelmid proovivad temalt raha välja petta. Nii takistas Jelena kodanikule suurema kahju tekkimist.
Liisi Haljaku
Tänavu 14. veebruari õhtul tekkis elukaaslaste X ja Y vahel kodus konflikt. Y vihastus ning tungis kannatanule X kallale, pekstes teda pähe, näkku ja kehasse. Kannatanu põgenes kodust lähedal asuvasse tanklasse. Seal märkasid kannatanut Liisi Haljaku ja tema sõbranna. Nähes, et naine on ilmselgelt endast väljas, otsustasid nad sekkuda ning küsisid kannatanu käest, mis juhtus. Seejärel tõid tunnistajad kannatanule tanklast vigastuste leevendamiseks jääd ning uurisid, kas tal on võimalik kellegi poole pöörduda. Kuna tollel ööl polnud kannatanul kuhugi minna, pakkus Liisi välja, et lubab naise ööseks enda juurde. Enne seda mindi koos kannatanu kodust läbi, et ta saaks oma isiklikud asjad kaasa võtta. Kuigi kannatanu tahtis minna üksi, pakkus Liisi, et läheb ikkagi kaasa. Enne veel helistas Liisi kahtlustatavale ning rääkis talle selgelt ja enesekindlalt, et tuleb koos kannatanuga tema kodust läbi. Kannatanu kodus aitas Liisi kannatanu telefoni otsida. Kui kannatanu ja kahtlustatava vahel puhkes uus sõnelus, võttis Liisi otsustavalt kannatanu endaga kaasa ning nad läksid koos minema. Liisi viis kannatanu enda juurde, andis talle vahetusriided ning voodikoha. Hommikul kutsus Liisi kannatanule kriisiabi töötaja, koos soovitati kannatanul politseisse pöörduda. Kui kannatanu sellega nõustus, kutsuski Liisi kohale nii kiirabi kui politsei.
Kodanikujulguse aumärgi kandidaadi esitaja hinnangul on Liisi Haljaku musternäidis julgest kodanikust. Ta astus juurde, pakkus abi, küsis juhtunu kohta, viis kannatanu esmalt kodust läbi, pakkus ööbimiskohta ja vahetusriideid ning hommikul aitas kannatanul ennast koguda, kutsus kriisiabi, kiirabi ja politsei.
Tea Närap
Tartu valla elanik Tea näitas üles kodanikujulgust ja sekkus peksmisesse. Mullu 4. novembril nägi ta Kõrvekülas Hariduse tänaval pealt, kuidas üks noormees peksis jalaga kraavis lamavat Kõrveküla põhikooli õpilast vastu ülakeha ja pead. Tea sekkus kaklusesse. Kui peksja koos kannatanu telefoniga põgenes, võttis Tea porise kannatanu enda auto peale, sõitis peksjale järele ja nõudis telefoni tagasi. Peksja püüdis veel kannatada saanud õpilast lüüa, kuid Tea haaras poisil jopest ja takistas teda. Seejärel viis ta kannatada saanud õpilase bussipeatusesse, et laps saaks turvaliselt koju sõita. Naisterahva julgus ja järjekindlus võõra lapse kaitseks välja astumisel on tähelepanuväärne. Teise õpilase peksja kohta edastati kogu teave juhtunust politseile, Tea oli valmis ka politseile ütlusi andma. Noormees ise ja tema ema olid sekkumise ning lapse aitamise eest väga tänulikud. Kodanikujulguse aumärgi kandidaadi esitaja on rõõmus, et Tartu vallas on inimesi, kes märkavad, julgevad ja tahavad teiste kaitseks sekkuda.
Marco Kuusk
Veidi enne 13. mai südaööd sai politsei väljakutse Kadriorgu, kus esialgse info järgi varastas võõras noormees teataja telefoni ja pani sellega jooksu. Varga pidas kinni seltskond noormehi, kelle sõnul olid nad lähistel kuulnud, et keegi karjub vene keeles „Aidake!“. Hüüdmise peale jooksid Marco ja tema sõbrad isikule järele ning pidasid süüdlase kinni. Sama varast nähti piirkonnas ringi hulkumas ka varem, kus ta olevat katsunud majade välisuste linke. Marco kinni peetud mehe taskust tulid välja nii mustad kindad kui ka näomask, millel suu- ja silmaaugud sees. Teataja sai oma telefoni tagasi ning tänu kodanikujulgele Marcole sai paljude inimeste turvalisust ohustanud mees kinni peetud.
Kaidi
Me loeme ja kuuleme uudistest, kuidas laste (seksuaalse) väärkohtlemise vastu võitlevad inimesed räägivad sageli, kui oluline on kogukonnas märkamine ning teavitamine mistahes lapse (seksuaalse) väärkohtlemise kahtlusest. Tänu Kaidile oli võimalik avastada ühe lapse seksuaalne ärakasutamine. Seda tegi lapse lähedane, kellele on nüüdseks esitatud süüdistus ning laps on saanud talle hädavajaliku abi erialaspetsialistidelt. Kaidi teo tõstame esile seetõttu, et ta ei jäänud passiivseks, vaid tegutses lapse suhtes valitseva ohu kahtluse korral.
Kokku esitati aumärgile 14 kandidaati. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja ennetusnõukogu.
Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. 18 aasta jooksul on koos selleaastaste laureaatidega aumärgi saanud 213 julget inimest. Kõigi aumärgi saajate lugudega saab lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel, kust leiab ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood.
