Sotsiaalministeeriumis valminud perehüvitiste eelnõust jäi välja Isamaa soovil koalitsioonileppesse kirja pandud punkt, et edaspidi makstakse suurpere toetust kuni vanema lapse 24-aastaseks saamiseni ja seejärel hakkab toetussumma vähenema.
Et uuest aastast peavad lastetoetused tõusma ning edaspidi hakatakse neid vastavalt elukalliduse tõusule indekseerima, on ühel meelel kogu valitsus. Oodatud tüliõunaks aga sai koalitsioonileppesse Isamaa soovil kirja pandud punkt, et suurpere toetust makstakse kuni vanima lapse 24-aastaseks saamiseni, pärast seda väheneb peretoetus ühe kolmandiku võrra.
Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul pole võimalik seadusemuudatust nii kiiresti teha, justiitsminister Lea Danilson- Järg näeb kolleegi põhjenduste taga venitamistaktikat.
“Astmeline väljumine on üsna keerukas konstruktsioon, perehüvitiste seadus ise on üsna keerukas seadus ja väiksemgi sõrmevääratus võib kaasa tuua üsna soovimatud tagajärjed. Me peame lahendama selles protsessis need olukorrad, kui lasterikka pere vanim laps saab ise lapsevanemaks ja ta muutub perehüvitiste seaduse subjektiks ega ole seeläbi enam oma sünnipere lapse staatuses,” lausus Riisalo.
Riisalo lisas, et selliseid õiguslikke analüüse nõudvaid probleeme teisigi, lisaks on seadusemuudatuseks vaja teha uus IT-lahendus, mis maksab hinnanguliselt miljon eurot.
Sotsiaalministeeriumis tegutsetakse praegu teadmisega, et suurpere toetuse lahendus peab valmis olema aastaks 2025. Selle muudatuse eest võidelnud justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul jätab toimuv mulje venitamistaktikast.
“Indekseerimine rakendub 2024. aastast, aga selle sujuva väljumise osas koalitsioonikõnelustel erikokkuleppeid ei olnud ja me eeldaksime, et see rakendub 1. jaanuarist. Kindlasti seal teatud tehnilised keerukused on, sest infosüsteemid on küllalt vanad ja nende lappimine ei ole lihtne ja selle töö oskajaid on vähe. Ma arvan, et siin riik peaks ikka leidma raha ja investeerima selle süsteemi uueks loomiseks,” ütles ta.
Justiitsminister möönis, et mitte kõik lasterikkad pered ei vaja toetust, aga Isamaa välja pakutud lahenduse üks eelistest on see, et universaaltoetusena on selle haldamine lihtne ja odav.
“Kui me hakkaksime selekteerima välja, kellele on vaja lastetoetust maksta ja kellele ei ole, siis see läheks väga kulukaks ja tegelikult me rahas ei võida ja lapsed jäävad ka sellest rahast ilma. Universaalne toetus toimib paremini, sest neid peresid, kes seda toetust ei vaja, on küllalt vähe,” lausus Danilson-Järg.
Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemetsa sõnul tuleb koalitsioonileppest kinni pidada, kuigi seal on üks aga.
“Juhul kui see päriselt ei ole võimalik IT-süsteemide või muude probleemide tõttu, siis probleemi enda lahendusega tuleb tegelda. Me saame sellest edasilükkumisest rääkida siis, kui üliõpilaste õppetoetusi tõstame,” ütles Läänemets.
Err.ee
