Terav silm võis juba juulikuu lõpus märgata poodides kõiksugu „Tagasi kooli!” kampaaniaid — ettevalmistused sügiseks on täies hoos. Uue kooliaasta algus on enamikule veidi närvesööv, aga eriti suur küsimuste hulk võib vallata vanemat, kelle laps seda teekonda septembris esimest korda alustab. Peaasi.ee kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa jagab soovitusi, kuidas oma last (ja ennast) kooliks ette valmistada.
Ehkki kooliealine laps võib tunduda vanemale üleöö väga suur ja iseseisev, on temalgi jätkuvalt tuge vaja. Ehk käis laps ka ettevalmistavas eelkoolis, ent päriselt uude elurütmi astumine on iga lapse jaoks väga suur elusündmus, mis vajab harjumist. Lapsed on erinevad ning mõni on koolitööde asjus iseseisvam kui teine. Võibolla piisab sellest, et oled lapsele vajadusel olemas, et kodustel töödel (kui neid antakse) järge peal hoida, koos kotti pakkida jne.
Võibolla vajab su laps aga sinu juuresolekut rohkem, et tal tekiks enda ja oma võimete suhtes usaldus. See on libe rada, kuna vanemana võib tekkida kiusatus last liigselt aidata või suisa tema eest õppima hakata. Seeläbi õpib laps aga vaid enda võimekuses kahtlema. Pea meeles, et hirm, ebakindlus ja eksimused on loomulik osa igast protsessist, sealhulgas koolis!
„Kui laps näeb vigu tehes, et see ei mõjuta vanema suhtumist temasse kui väiksesse inimesse, kes iga päev kasvab ja areneb, tekib tal julgus katsetada ja tunneb end koolisüsteemis paremini,” räägib Oidermaa.
Tema sõnul on vanemal võtmeroll ka lapsele usaldusliku ja toetava ruumi loomisel: „Vanem võiks veel ja veel anda lapsele võimalust mängida ja vestelda neil teemadel, mida laps seoses kooli minekuga ootab, mille kohta ta rohkem teada tahaks või mida ta kardab. Kes mu klassi veel tuleb? Kuidas ma nendega sôpradeks saan? Miks see vôi teine laps minu rühmast minu klassi ei tule? Mis siis saab, kui ma ei oska õpetajale vastata? Äkki ma eksin koolimajas ära? Mida ma siis teen, kui tunnis tuleb pissihäda?”
„Laste seas levivad koolist väga erinevad arusaamad ja môned ootused vôivad olla täiesti ebareaalsed — sama lugu on hirmudega. Vanemaga rääkides ja mängides saab laps need mõtted endast välja, need ei jää tema pähe keerlema ja ta ei pea nende pärast üksinda muretsema. Kindlasti ei tohi lapse muret pisendada või naeruvääristada, vaid selle üle tuleb rahulikult koos arutleda ning lapsele arusaadavad ja rahu toovad vastused leida,” sõnab Oidermaa.
Kooli algus on väga suur etapp nii lapse kui ka lapsevanema elus — esimesel on iga päev hulk uusi teadmisi ja kogemusi, teist võivad aga mõjutada enda koolikogemus, mure lapse toimetuleku pärast ja palju muud. Septembrile eelnev virvarr, koolitarvete nimekirjad ja soovituste kogum võivad mõlemal peapööritust tekitada. Nii, nagu toetad sellel põneval ajal oma last ning tema ootusärevust, leia aega ka enda julgustamiseks ja rahustamiseks! Uus elurütm võib võtta harjumisaega, ent üsna pea saab sellest juba mõnus argipäev.
Vaata ka: https://peaasi.ee/mis-on-sotsiaal-emotsionaalne-padevus/
