“Plaanilist ravi on Lääne-Tallinna Keskhaiglas praeguseks piiratud kõikides statsionaarsetes osakondades ja päevaravis,” sõnas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees doktor Arkadi Popov. “Ravi piiramine võib tähendada uuringu või operatsiooni põhjendatud edasilükkamist, kuid erakorraline ravi on tagatud,” sõnas Regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving.
Kõrge nakkusfooni taustal on haiglad sunnitud plaanilist ravitööd piirama, et tulla toime kõigi covid-haigetega. Põhja-Eesti regionaalhaigla on piirkondliku haiglana Põhja regiooni ja saarte meditsiinilise turvalisuse tagaja, olles mitmel erialal ainsaks raviteenuse pakkujaks. Haigla juhatuse liikme ja ülemarst professor Peep Talvingu sõnul on nende prioriteet aegkriitilise ja erakorralise ravi tagamine. “Seda kõigile, nii koroonaviirusega nakatunutele kui ka kõigi teiste probleemidega patsientidele,” sõnas ta.
Regionaalhaigla tagab erakorralise ravi
Regionaalhaigla tagab kõrgema etapi ravi, sealhulgas masskannatanute ravivõimekuse, põletusvigastuste ravi, kogu raske trauma, onkoloogia- ja hematoloogia multimodaalse ravi, kõrgtehnoloogilise veresoontekirurgia, südamekirurgia, rindkerekirurgia ja neurokirurgia. Plaanilist ravitööd on piiratud statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ja ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikus.
Talvingu sõnul võib piiramine tähendada nii plaanilise vastuvõtu, uuringu kui operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab aga jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.
“Onkoloogia ja hematoloogiakliinik jätkab nii kaua kui vähegi võimalik plaanilist aegkriitilist ravi. Ambulatoorne tegevus ja päevaravi jätkub kogu aeg täies mahus, hetkel töötavad täiskoormusel ka kõik statsionaarsed osakonnad. Ainsad vähendamised on ajutiselt seotud personali haigestumise ja osakondade karantiinidega. Hematoloogias oleme tüviraku siirdamise patsiente vajadusel suunamas Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuna Tartus on epidemioloogiline olukord rahulikum,” sõnas Talving.
Suurim koormus on kiirabil ja intensiivravikeskuses
Kiirabi töötab võimendatud mahus, tehes tavatööd ja lisatud on COVID-brigaad. “Erakorralise meditsiini keskus töötab võimendatud mahus, tehes intensiivset COVID-tööd ja ka mittepandeemilist tööd ca 200 visiidiga ööpäevas,” lisas Talving. Intensiivravikeskuses on äärmiselt kõrge koormus, sest tegutseb nii mittepandeemiline kui COVID-intensiivravi.
Sisehaiguste kliinikus plaanilist statsionaarset ravi ei toimu ehk võetakse vastu üksnes erakorralisi patsiente. “Põhjuseks peamiselt see, et kliiniku personal on väga hõivatud COVID-raviga. Ambulatoorne plaaniline ravi toimub piiranguteta, “ lisas Talving.
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku ambulatoorne abi toimib tavapäraselt, võimalus on nii kaug- kui videokonsultatsioonideks. Statsionaarne psühhiaatriline täiskasvanute plaaniline ravi on peatunud, muu statsionaarne tegevus toimub tavapäraselt. “Osad kliiniku psühholoogid on seotud personali kriisiabiga, mistõttu võib psühholoogiliste uuringute ja teraapiate ooteaeg osadele patsientidele pikeneda,” lisas Talving.
Operatsioone peab kauem ootama
Lääne-Tallinna Keskhaiglas toimub päevaravi minimaalses võimalikus mahus, statsionaarset plaanilist ravi osutatakse ca 20-30% ulatuses.
Kirurgilistel erialadel on ravijärjekorrad operatsioonidele pikenenud tavapärasega võrreldes ca kuu võrra. “Kuigi paljude patsientide ravi on edasi lükatud, on praeguses olukorras palju ka neid, kes tühistavad oma operatsiooniaja, soovides tulla ravile alles pärast COVID-kriisi lõppu. Niisuguste tühistamiste tõttu tekivad operatsiooniplaanidesse vabad ajad, mida saab pakkuda järgmistele patsientidele,” sõnas Popov.
Lühenenud on ka operatsioonijärgne haiglas viibimise aeg, st patsient lubatakse kodusele ravile nii kiiresti kui tema seisund lubab, et võimaldada plaanilist ravi võimalikult paljudele patsientidele.
