Lisaks leidub kirssides inimesele väga olulisi hormoone -melatoniini ja serotoniini. Esimene neist aitab meil uinuda ja välja puhata, teine aga seisab koos teiste hormoonidega hea meie aju tervise eest. Serotoniini nappust seostatakse depressiooni ja ärevushäiretega.
Kirssidest saab ka korraliku energialaksu – marjad sisaldavad omajagu puuviljasuhkruid glükoosi ja fruktoosi. Vitamiinidest leidub kirssides folaate, A-vitamiini ja C-vitamiini. Mineraalsooladest on enim kaaliumit, fosforit ja kaltsiumisoolasid, väiksemas mahus naatriumi, magneesiumi ja rauda. Kokkuvõttes korralik tähestik, kõik inimese kehale vajalik!
Serotoniin ja melatoniin – meie päevarütmi reguleerijad
☞ Kui Sul on probleeme unega, lisa oma menüüsse kirsse või mureleid.
Inimese ööpäevast rütmi reguleerivad hormoonid. Lihtsustatult saab öelda, et öösel toodetakse melatoniini ja päeval serotoniini. Läbi silmade stimuleerib piisav valgus aju osa hüpotalamuse tööd ja viimane hakkab nõristama rohkem serotoniini – nii saab meie organism aru, et algab päev. Melatoniin ja serotoniin on hormoonid, antioksüdandid ja olulised fütokemikaalid, mis mõjutavad nii meie immuun- kui kesknärvisüsteemi. Teadlased arvavad, et melatoniinil ja serotoniinil on ka vananemist ja stressi ennetav mõju. Samuti seostatakse serotoniini nappust erinevate vaimse tervise häiretega.
Antioksüdandid viivad kerest trenniväsimuse
☞ Kirsside ja murelite söömine või nende mahla joomine aitab taastuda pärast treeningut tekkinud lihasvalust.
Huvitavaim antioksüdant kirssides ja murelites on tsüanidiin. Tegu on pigmendiga, mis annab marjadele võrgutava punase värvuse ning mida kasutatakse ka toidutehnoloogia tööstuses loodusliku värvainena. Tsüanidiin kuulub antotsüaniidide sekka, millele omistatakse palju erinevaid tervisele kasulikke toimeid. Näiteks kaitsevad nad närvirakke, on mikroobide vastase ja põletikuvastase toimega, parandavad nägemist ning aitavad ennetada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse ja vähki.
Kirsse sõid juba vanad roomlased
Kirsside ja murelite hooaeg on juunist-juulini. Kaubanduses võib kirsse ja mureleid leida maist-augustini. Mõlemad marjad on luuviljalised ja võivad värvuselt olla nii kollases kui ka punastes toonides. Tuntumad kirsid on – hapukirss (Prunus cerasus L.) ja maguskirss (Prunus avium L.). Murelipuu ja murelid on hapu kirsipuu teisend.
Kevadeti imeliselt õitsevate kirsipuude päritolu kohta on erinevaid arvamusi. Esimesed märked kirsipuu kohta viitavad, et need kasvasid Vana-Roomas juba 64 aastat eKr. Samuti on kirsipuu oma kaunite õitega olnud tuhandeid aastaid kevade saabumise sümboliks Jaapanis.
Tähelepanu❗ Väldi murelite ja kirsside söömist koos piimatoodetega, sest piimavalgud võivad takistada antioksüdantide tegevust organismis.
