Kinoa (kin-wah) nime järgi on taim tuntud Argentiinas, Tšiilis ja Ecuadoris. Seevastu Boliivias on sama taim tuntud jupha nime all, Atacama kõrbe elanikud tunnevad seda dahue ja Bogota ümbruse elanikud suba või supha’na.
Kuigi kinoad loetakse teraviljade hulka, on tegemist siiski tšiili hanemaltsa (ld k Chenopodium quinoa) seemnetega, kuid seda valmistatakse ja süüakse nagu teravilja, seega on see nn pseudo-teravili. Inkade impeeriumi ajal oli tegemist tähtsa toiduainega, mida kutsuti „kõikide teraviljade emaks“. Inkade hinnangul oli tegemist püha taimega. Lõuna-Ameerika riikides on neid seemneid söödud tuhandeid aastaid, kuid alles viimastel dekaadidel on sellest saanud nn trenditoit, omades isegi supertoidu staatust.
Kokku teatakse olevat 120 sorti kinoaseemneid, värvid varieeruvad valgest mustani, sh võib leiduda ka kollast, roosat, lillat ja punast kinoad. Enamlevinud on valge, punane ja must. Kinoa maitse ega toiteväärtus selle värvist ei sõltu, samas sobivad valged kinoaseemned suppidesse, kuid musta või punast kinoad võib kasutada ka salatite koostisosana.
Kinoa on Ladina-Ameerika rahvaste toidulaual olnud tuhandeid aastaid. Kuni 4000 meetri kõrgusel merepinnast kasvava taime auks nimetas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon 2013. aasta rahvusvaheliseks kinoa aastaks. USA terviseportaalidest võib lugeda, kuidas NASA teadlased uurivad võimalusi kinoa kasvatamiseks avakosmoses just selle kõrge toiteväärtuse tõttu, aga ka seepärast, et seda on lihtne kasvatada.
Foto: pixelbay
Kinoa sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid
Inka sõjamehed valmistasid omalaadseid sõjapalle, mille üheks koostisaineks oli oma suure toiteväärtuse pärast just kinoa.
100 grammis keedetud kinoas on keskmisel 120 kalorit, 4,4grammi proteiini, 21,3 grammi süsivesikuit, 0,9grammi suhkrut, 2,8 grammi kiudaineid, 1,9 grammi rasva, 0,09 grammi Omega-3 ja 0.97 grammi Omega-6 rasvhappeid. Süsivesikute hulgalt on keedetud kinoa võrreldav odra ja riisiga.
Kinoa kuulub mujal maailmas populaarsemate tervisetoitude nimistusse. Tšiili hanemaltsa seemned on gluteenivabad, proteiinirikkad ning tegu on ühe vähese toiduainega, mis sisaldab kõiki vajalikke üheksat aminohapet.
Erinevate uurimustööde kohaselt ravib kinoa söömine põletikke, alandab kahjulikku kolesteroolitaset ja aitab reguleerida veresuhkrut. Kinoa sisaldab suures koguses kahte flavonoidi – kemferooli ja kvertsetiini – millel on põletikuvastased ning antioksüdatiivseid omadused. Kvertsetiini sisaldus on kinoas isegi suurem kui jõhvikates. Mõlemad flavonoidid on kasulikud ka viiruste- ja põletikuvastastes tegevuses, vähi ennetamisel ning depressioonist taastumisel.
Kinoa kiudainete sisaldus on samuti suurem kui paljudel teraviljadel. Mõne uuringu kohaselt on kinoas suisa 10-16 grammi kiudaineid 100 grammi kohta. Kinoast on leitud nelja erinevat sorti kiudaineid, millest kõiki inimorganism kahjuks omastada ei suuda. Keedetud kinoas on keskmiselt 1,5-2,5 grammi kiudaineid 100 grammi toote kohta.
Kinoa on gluteenivaba – seega sobib ta söömiseks ka gluteenitalumatutele inimestele. Gluteenivaba toidusedeli puhul peakski eelistama toiduaineid, mis on juba looduses gluteenivabad, mitte töötlemise käigus selliseks muudetud. Toitumisspetsialistid soovitavad kinoajahu kasutada neil, kes ei soovi loobuda traditsioonilisest leivast-saiast ja makaronidest, kuid peavad jälgima gluteenivaba dieeti.
Foto: kinkarthurflour
Kinoas on kõik vajalikud aminohapped, mida keha ise toota ei suuda, vaid peab toidust omandama. Kui paljud taimsed toiduained ei sisalda näiteks lüsiini, siis kinoas on ka see olemas. Seega on see täiuslik proteiini allikas, proteiini sisaldus 185 grammises portsjonis on 8 grammi.
Kinoa glükeemiline indeks (GI) on 53, mida peetakse madalaks. GI mõõdab, kui kiiresti toit tõstab veresuhkru taset. Kõrge GI-ga toiduainete tarbimine suurendab näljatunnet ning aitab kaasa ülekaalulisuse tekkele.
Samas peab meeles pidama, et süsivesikuid on kinoas omajagu. Selleks, et kinoast oleks kasu kaalu alandamisel, tuleb jälgida põhimõtet, et sisse söödav kalorite hulk oleks väiksem, kui päeva jooksul kulutatud kalorite kogus. Ka ainevahetust soodustavatest ega söögiisu vähendavatest toiduainetest nagu kinoa pole kasu, kui kogused on liiga suured.
Foto: pixelbay
Kinoa sobib hästi maitsva pudru valmistamiseks
sutamineMahekinoa ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO), see on kasvatatud taimekaitsemürkide vabalt ning töödeldud kunstlikke kemikaale lisamata. Kinoa seemnekestad sisaldavad aga vastuolulise toimega saponiine, mil on küll põletikke raviv toime, teisalt lagundab see vere punaliblesid. Saponiin muudab küll kinoa mõruks, kuid kaitseb seemneid putukate eest. Samas on nn mõrumas sordis antioksüdantide sisaldus suurem.
Mõrkja maitsega kestadest vabanemiseks on kaks viisi: leotamine ja koorimine. Mõlemal on oma head ja vead. Koortest eraldatud saponiine kasutatakse näiteks seepide ja šampoonide valmistamisel. Meie e-poes müüdav kinoa on juba eelnevalt pestud, seega on ta kasutamisvalmis.
Kinoa sobib hästi teiste toitude kõrvale ja teda on võrdlemisi lihtne valmistada.
Kinoaseemneid võib kasutada nii putrude, suppide, küpsetiste kui ka salatite valmistamisel, samuti erinevate jookide pruulimisel.
Kõige lihtsam on kinoast valmistada putru. Klaasi kinoa kohta peaks arvestama 400-500 ml vett. Soovitav on kinoad enne 2-3 tundi leotada ja seejärel paar korda veel läbi pesta (meie e-poes müüdava kinoa puhul pole see vajalik). Ja siis toimid nagu riisiga – kinoa potti ja vesi peale. Kõrgemal kuumusel võiks kinoa keeda ca 15 minutit ja seejärel veel pool tundi aeglasel tulel haududa.
Valmistatud putru võib maitsestada ürtide, võiga või serveerida seda köögiviljadega. Kui teete kinoaputru hommikusöögiks, sobivad lisandiks hästi mesi, pähklid, värsked ja kuivatatud marjad, puuviljad.
Foto: pixelbay
Teine võimalus kinoad valmistada, on seda keeta suurel kuumusel 15-20 minutit. Pange 170 grammi kinoa kohta 2 kruusi (240ml) vett, lisage veidi soola ning keetke, kuni kinoa välimus on õhuline. Maitse peaks olema mahe, kergelt pähkline ja tekstuur kergelt krõmpsuv.
Kinoajahu sobib ka hästi pasta, leiva, muffinite, küpsiste jms valmistamiseks. Kinoast tehakse isegi šokolaadi.
Valge kinoa on pärast keetmist õhuline ja pehme, punane ja must kinoa hoiavad rohkem vormi. Punane kinoa on maitselt tugevam ja erineb ka tekstuurilt valgest, mille maitse on mõrum. Must kinoa on aga krõmpsuvam ning magusam kui punane või valge.
Kinoa võimalikud kõrvaltoimed
Üldiselt talub inimorganism kinoad hästi ning tõsistest kõrvaltoimetest teateid ei ole. Nii nagu iga tervisliku toiduga, ei tohiks ka kinoaga liialdada – kuni kolm korda nädalas kinoad tarbida on täiesti piisav. Mõningate soovituste kohaselt on täiskasvanule piisav portsjon ca 80 grammi, lastele aga 30 grammi (2 spl) kinoad.
Samuti on kinoas oksalaate, mis vähendavad kaltsiumi imendumist ning võivad tekitada terviseprobleeme mõnede haiguste korral nt neerukivid.
Allikas: https://www.armastusest.ee/
