Sel nädalal kinnitati laboratoorselt esimene A-gripiviiruse juht, kokku on registreeritud neli gripijuhtu. Laialdast gripilevikut ei ole veel täheldatud.
Eelmisel, 40. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 1793 inimest, 33,6% haigestunutest olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta on 134,6. Haigestunuid on kõige enam Tallinnas, järgnevad Tartumaa ja Narva.
Suurem osa haigestumisest on tingitud peamiselt rinoviirusest, millele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võib lisanduda köha ja palavik. Haigus põetakse läbi kergelt, väikese palavikuga ja eriliste sümptomiteta.
Nädala jooksul registreeriti 596 COVID-19 juhtu. Haigestumus on vähenenud pea kõikides vanuserühmades. Hospitaliseerimist vajas 34 patsienti, neist 61,8% sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Enamik haiglaravi vajavatest inimestest on üle 60-aastased. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhiste andmete alusel saab COVID-19 haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks. Viirus levib edasi varjatult ja lainetena.
Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda. Nende seas on lapsed ja noorukid, kellel on näiteks südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Tasuta gripivaktsiini saavad ka riskirühma kuuluvad sõjapõgenikud.
Gripivaktsiini saab soovi korral teha oma perearstikeskuses ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Samuti saavad inimesed end kiiresti ja mugavalt vaktsineerida paljudes apteekides. Hoolekandeasutuses viib gripivastase vaktsineerimise kõigile soovijatele sealne õendusteenuse osutaja. Tervisekassa annab oktoobris teada kui vaktsiin on Eestisse jõudnud ja vaktsineerimisega on võimalik alustada.
Parim aeg vaktsineerimiseks on oktoobris ja novembris, kuid kaitsesüsti võib teha ka kogu gripihooaja kestel. Immuunsus kujuneb paari nädala jooksul pärast kaitsesüsti ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerimine on eriti vajalik vanemaealistele, kroonilistele haigetele, väikelastele ja neile, kes puutuvad kokku gripi riskirühma inimestega.
XBB.1.5 alamvariandile kohandatud COVID-19 vastane vaktsiin on Eestis olemas ja jõuab oktoobri jooksul vaktsineerimiskohtadesse. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste kohaselt tuleb vaktsineerimisel keskenduda riskirühmadesse kuuluvatele elanikele, kellel on viimasest COVID-19 vastasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödas rohkem kui kuus kuud.
Rohkem infot vaktsineerimise kohta leiab veebilehelt www.vaktsineeri.ee.
Viirushooajal meelespea:
- Mistahes haigussümptomite esinemisel jää koju ja võta ühendust oma perearstiga, kes määrab ravi ja suunab vajadusel testima.
- Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga.
- Pese käsi! Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
- Järgi tervislikku eluviisi: maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett ja söö täisväärtuslikku toitu.
Ägedate hingamisteede haiguste seire andmed jätkuvalt kajastatakse igal neljapäeval terviseameti kodulehel. Lisaks on võimalik jälgida tervise infosüsteemi koondandmeid haigestumise kohta hooaegade, maakondade ja nädalate lõikes.
