Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juures tegutsevad liikluskindlustuse lepitajad lahendasid mullu 134 kindlustusandja ja kliendi vahelist vaidlust, millest 75 protsenti lõppes kokkuleppega. Seoses seniste lepitajate ametiaja lõppemisega algas konkurss 12 liikluskindlustuse lepitaja leidmiseks.
LKF-i õigusvaldkonna juhi Martti Merila sõnul lahendavad lepitajad aasta jooksul rohkem kindlustusvaidlusi kui kohtud ja vaidlustega tegelevad riigiasutused kokku. „Vaidluste ring on väga lai, alustades lihtsatest plekimõlkimistest kuni ahelavariideni, vaidlustest sõiduki või remondi maksumuse osas kuni vaidlusteni seaduste tõlgendamise kohta. Lepitaja töö on arendav, sest vaidlused on harva sarnased, kuivõrd liikluspilt, õnnetuste põhjused ja tagajärjed on alati erinevad,“ ütles Merila.
Eelmisel aastal oli liikluskindlustuse lepituste keskmine vaidlusalune summa 5238 eurot. Vaieldud vähim summa oli 200 eurot ja suurim 32 000 eurot.
Kindlustusandja ja kliendi vaheliste kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
Finantsinspektsiooni, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ja LKF‑i koostöös tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu. Lepitusorganis tegutseb 12 sõltumatut lepitajat, kes püüavad vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse.
12 liikluskindlustuse lepitajat valitakse ametisse kolmeks aastaks. Kandidaatidelt eeldatakse liiklusõiguse alaseid teadmisi. Lepitaja peab olema hea läbirääkija ja oskama oma seisukohti lihtsalt selgitada. Lepitus toimub tavaliselt eesti keeles.
Lepitusteenuse osutamise eest makstakse brutotasu 250 eurot ühe lepitusasja kohta, sõltumata lepituse tulemusest. Eeldatav töökoormus on ligi kümme lepitusasja aastas.
Huvi korral palun saatke oma elulookirjeldus hiljemalt 12. maiks e-posti aadressil lepitus@lkf.ee. Kandideerima on oodatud ka senised lepitajad. Konkursi tulemused selguvad juunikuu jooksul.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Mis on lepitus?
Nagu muudes valdkondades, nii tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad pooled vaidluse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda kindlustuslepitaja või liikluskindlustuse lepitaja poole.
Kindlustusasju lahendavad lepitusorganid
Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse fondi (LKF) juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan.
Liikluskindlustuse lepitusorgani kontaktandmed
Telefon: 667 1800
E-post: lepitus@lkf.ee
Postiaadress: Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenusega seotud vaidlusi aitab lahendada kindlustusseltside liidu (EKsL) juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan.
Kindlustuse lepitusorgani kontaktandmed
Telefon: 667 1800
E-post: lepitus@eksl.ee
Postiaadress: Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.
Lepitus
Lepitajad tegutsevad lepitusorgani kaudu. Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja ei esinda vaidluses kumbagi poolt. Lepitaja ei tee lepitusmenetluses pooltele siduvat otsust ega mõista õigust.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab EKsL või LKF.
Lepitus toimub eesti keeles ja lepitusavaldus tuleb esitada eesti keeles. Lepitusorgani vastused e-posti teel või kirjalikus vormis on alati eesti keeles. Lepituse dokumendid (lepitusettepanek, lepituskokkulepe, lepituse lõpetamise teade jms) on alati eesti keeles. Erandina võivad vestlus või asjaosalise lisaselgitused olla lepitusosalisele paremini sobivas keeles, kui see sobib ka lepitajale või lepitust toetavale LKF-i või EKsL-i töötajale.
Lepitusmenetluses hinnanguid ja arvamusi kujundades lähtutakse kindlustuslepingust, kindlustust reguleerivatest seadustest, kindlustusteenuse heast tavast ning LKF-i ja EKsL-i veebilehel avaldatud praktilistest näidetest.
Lepitusteenuse osutaja (EKsL või LKF) ja lepitaja võivad lepitusmenetluse aluseks olevate asjaolude kohta käivat teavet ja selles sisalduvaid isikuandmeid (sh delikaatseid isikuandmeid) töödelda lepitusmenetluse läbiviimise eesmärgil. Lepitajal ja lepitusteenuse osutajal on lepitusseaduse alusel vaikimiskohustus lepitusmenetluse asjaolude suhtes, mis on talle teatavaks saanud kas lepitusmenetluse käigus või väljaspool seda.
Kõik EKsL-i liikmed ja Optimal Kindlustusmaakler OÜ on andnud nõusoleku lepituses osaleda.
Tavaline kindlustusvaidluse lahendamise protsess
