Salva Kindlustuse statistika näitab, et kõige rohkem traumasid ja vigastusi juhtub Eestis just mai- ja juunikuus ja seda enim Harjumaa, Viljandimaa ja Tartumaa klientidega.
Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa ütleb, et kevade lõpus ja suve alguses on kindlustusseltside kahjukäsitluses alati rohkem tööd, sest pikast talvest tüdinenud inimesed hakkavad esimeste soojemate ilmadega agaralt tegelema kevadise suurpuhastuste, õue-, aia- ja remonditöödega ning toimetavad ja liiguvad palju rohkem vabas õhus.
„Kui talvel on õnnetuste põhiteguriks libedus, siis kevade palett on palju kirjum: kukutakse redelilt, tööriistu kasutades ja oksi lõigates vigastatakse end või kõrvetatakse ennast grilli ja lõkke tegemisel. Kardinate akendelt ära võtmine või suurem aknapesu võib samuti kukkumisega lõppeda. Väikelapsed jooksevad palju ringi, ronivad puude ja aedade otsa ja möllavad mänguväljakutel. Lisaks kõigele ronivad kevadiselt uimased roomajad aina rohkem asustatud aladele- koduaedadesse ja aiamaadele,” toob Loitmaa põhilisi õnnetusjuhtumite ohuallikaid.
Mõnevõrra üllatav on ka traumade piirkondlik statistika. „Kui välja arvata Harjumaa, kus elab kõige rohkem inimesi ja seetõttu nendega ka juhtub kõige rohkem, siis selgub, et liidriks võib pidada hoopiski Viljandimaad, kus igasuguseid kehavigastusi on viimase viie aasta jooksul toimunud rohkem, kui näiteks Tartumaal või Pärnumaal,” toob Loitmaa välja Salva õnnetusjuhtumikindlustuse statistikat.
Traumad toovad tihtilugu kaasa ka materiaalse kulu: traumajärgne ajutine töövõimetus ja haiguslehel viibimine vähendavad sissetulekut. Taastumiseks võib vaja minna erinevaid vahendeid või protseduure, mida Haigekassa ei hüvita (kargud, ratastoolid, füsioteraapia, retseptiravimid). Kui tekkinud trauma toob kaasa püsiva puude, kasvavad võimalikud kulud veelgi ja muutuvad samuti püsivateks, surmaga lõppenud juhtumitest rääkimata.
Keskmine õnnetusjuhtumi valu- ja päevarahahüvitise väljamakse on Loitmaa sõnul ligi 400 eurot, kuid see oleneb kliendi poolt valitud kaitsest. On olnud ka suuremaid väljamakseid. Näiteks tekitas üks pealtnäha süütu võilillenäpits harrastusaednikule kahju suuruses 1300 eurot, vigastades inimese labajalga. Teisel aednikul murdus õnnetu kukkumise tagajärjel lausa kolm erinevat luud, rahaline hüvitis ulatus 800 euroni.
„Enamus kevad-suviseid õnnetusi ongi seotud redelilt kukkumistega, aga üpris sage põhjus on ka puudelõhkumine ning okste lõikamine, kus mängus on ka ohtlikud tööriistad. Kõiki neid õnnetusi saab aga kenasti ennetada, kui jälgida lihtsaid reegleid. Ennetus on kõige parem kindlustus,” lisab Loitmaa.
Kuidas kevadõnnetusi ära hoida:
Aias töötades või grillides kasuta kaitsevahendeid: töö- ja kuumakindaid, kaitseprille, paksemast materjalist töörõivaid ja paksu tallaga saapaid, vajadusel ka visiiriga kiivrit.
Kaasa keerulisemate tööde puhul abilisi: puude lõikamisel, kõrgemate akende pesemisel, katuste ja vihmaveerennide puhastamisel kutsu kindlasti kedagi appi, nii vähendad õnnetuste riski ning ei pinguta ise üle.
Lülita elektri- või mootortööriistad alati välja, kui ei kasuta. Teised aiatööriistad pane pärast töö lõpetamist oma kohale ära – nii ei jää nad aias vedelema ja keegi ei astu neile peale või ei komista.
Ära paranda tööriistu ise: kui mootorsaag või muruniiduk läheb katki või ei tööta korralikult, ei tasu seda ise ringi teha, vaid tuleb viia parandusse. Ringi tehtud või iseparandatud aiatööriistad põhjustavad väga palju vigastusi, eriti ohtlikud on nad sõrmedele ja varvastele.
Hoia ennast: tee enne töödega alustamist sooja ja sirutusi, et lihased-liigesed oleksid valmis, ära tõsta liiga raskeid esemeid üksi ning ära ürita kõiki töid ühte päeva ära mahutada – kiirustamine teeb hooletuks ja hooletus viib õnnetusteni.
Võta rahulikult, naudi ilma ja ära kiirusta! Ega ilmaasjata öelda, et õnnetus ei hüüa tulles.
