Eesti politsei on 2024. aastal tabanud rohkem piirkiiruse ületajaid kui möödunud aastal kokku. See kajastub ka riigieelarves – trahvidest on laekunud üle miljoni euro rohkem kui eelmisel aastal.
Kiiruskaamerate statistika on kõnekas
Kiiruseületamine kui uus norm?
Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar tõdes murelikult, et kiiruseületamisest on saanud teatud norm. “Kuni 20 kilomeetrit tunnis ületamist võetakse pigem harjumuspärasena. See +10 või +20 km/h on paljudele normaalne, kuigi see kujutab endast ohtu,” ütles ta.
Kaamerad teevad rohkem tööd kui patrullid
Trahvide summad täidavad riigieelarvet
2024. aastal on kiiruskaameratega tuvastatud rikkumiste eest määratud trahvide kogusumma umbes 10,5 miljonit eurot, mis ületab 2023. aasta taset rohkem kui miljoni euro võrra. “Meie peamine eesmärk on siiski liikluses vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine, kuid tõsi on ka see, et trahvidel on eelarveline mõju,” selgitas Kirss.
2025. aastal trahvid kallinevad
Alates 1. jaanuarist 2025 muutuvad kiiruseületamise trahvid kallimaks. Ühe trahviühiku hind tõuseb neljalt eurolt kaheksale eurole, mis tähendab, et isegi väiksemad rikkumised muutuvad kulukamaks. Näiteks mobiilse kiiruskaamera registreeritud ühe kilomeetri ületamine läheb maksma viis euro asemel seitse.
Piirkondlikud andmed näitavad trende
- Harjumaa: Tänavu 19. novembri seisuga on tuvastatud 157 493 rikkumist, neist 122 217 mobiilsete kaameratega. Eelmisel aastal kokku oli rikkumisi 133 383.
- Pärnumaa: Tänavu on registreeritud 40 162 kiiruseületamist, mis ületab juba eelmise aasta koguarvu.
- Teised maakonnad: Ida-Virumaal, Tartumaal ja Järvamaal on rikkumisi vastavalt 19 250, 16 875 ja 12 868. Võrumaal on kiiruseületamiste arv kasvanud kolme korda, ulatudes 973-ni.
Kokkuvõte:
4o
