Eesti keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1 protsenti suurem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet. Võrreldes teise kvartali 10,1 protsendi suuruse aastase tõusuga keskmise palga kasv aeglustus.
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot) tegevusaladel.
“Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1089 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1151 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1244 eurot) tegevusaladel,” osutas statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.
Keskmine brutokuupalk langes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (0,4 protsenti) ning muude teenindavate tegevuste (1,3 protsenti) tegevusaladel.
Keskmine palk kasvas kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (12,9 protsenti) ning töötleva tööstuse (12,2 protsenti) tegevusaladel.
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot).
Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (17,2 protsenti) ja Põlva maakonnas (12,4 protsenti). Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Lääne (0,1 protsenti), Valga (2,1 protsenti) ja Hiiu maakonnas (7,0 protsenti).
Statistikaameti poolt arvutatav reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7 protsenti väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võtab statistikaamet arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida.
Err.ee
