Eestis tekib igal aastal umbes 180 000 tonni toidujäätmeid ning hinnanguliselt pool sellest võiks tegelikult ära hoida. Üheks võimalikuks lahenduseks nähakse märgistuse muutmist – rohkematele toodetele, eelkõige piimatoodetele, võiks edaspidi lisada märge „parim enne”.
Mõni aeg tagasi tehtud uuring näitab, et keskmine Eesti pere tekitab aastas umbes 150 kilo toidujäätmeid, millest 60 kilo oleks välditav. Ekspertide hinnangul võiks kõlblikkusaja märgistuse täpsem eristamine aidata toiduraiskamist vähendada koguni 10 protsenti.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin selgitab, et välditavateks toidujäätmeteks loetakse neid, mille tekkimist saaks ära hoida. „Kui meil jääb näiteks hommikul putru alles ja viskame selle ära, siis oleks seda saanud kas vähem valmistada või hiljem ära süüa. Vältimatud jäätmed on aga näiteks kanakondid ahjupraest – neid ei ole võimalik vältida,” toob ta näite.
Kibini sõnul on toidu äraviskamisel ka otsene rahaline mõju. „2021. aastal tehtud uuringu põhjal ulatus lastega pere raisatud toidu väärtus juba üle 220 euro aastas. Arvestades hilisemat hinnatõusu ja toidujäätmete mahu kasvu, võib see summa täna ulatuda isegi üle 300 euro,” märkis ta.
Et olukorda parandada, arutati eile ekspertide seas võimalust kasutada senisest rohkem „parim enne” märgistust. Kui praegu kasutatakse sageli märget „kõlblik kuni”, siis see sobib eelkõige väga kiiresti riknevatele toitudele, mille tarbimine pärast kuupäeva möödumist võib tervisele ohtlik olla. „Parim enne” seevastu viitab kvaliteedi säilimisele kindla ajani, kuid toiduaineid võib enamasti tarvitada ka pärast selle kuupäeva möödumist.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets usub, et just piimatooted võiksid olla esimene toidugrupp, kus muutus ellu viia. „Meil juba on tootjaid, nagu Tere ja Farmi, kes kasutavad „parim enne” märget, aga mitte kõik. Pastöriseeritud piim ja hapendatud piimatooted võiksid kindlasti minna üle sellele märgistusele,” ütles ta.
Samal ajal valmistutakse Eestis aruteludeks, kuidas jõuda Euroopa Liidu seatud toidujäätmete vähendamise eesmärkideni. Selge on see, et muutused nii tootjate, tarbijate kui ka seadusandjate tasandil on vältimatud, et vähendada raiskamist ja säästa nii loodust kui ka rahakotti.
Toimetas Janar Keel
