Keskkonnateadlikkus vähendab rikkumiste arvu
Keskkonnaameti järelevalve eesmärkideks on keskkonnateadlikkuse suurendamine ning ennetustegevuste abil rikkumiste vähendamine. Selle kõrval on sama oluline, et keskkonnakuritegudesse suhtutakse sama tõsiselt ja võideldakse samade meetoditega, kui teiste majandus- ja peitekuritegevuse liikidega.
Hetkel töötab nende eesmärkide täitmise nimel Keskkonnaametis 114 inspektorit, kellest 39% töötab keskkonnakaitse suunal, 31% kalakaitse suunal ning 30% looduskaitse suunal.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et eelmisel aastal tegid Keskkonnaameti inspektorid üle vabariigi 7728 kontrolli, eemaldati 969 selguseta kuuluvusega püügivahendit ja lahendati 5266 kaebust. „Iga kaheksas kontroll lõppes menetlusega. Keskkonnajärelevalve peab olema nähtav ja tajutav. Ühiskond pead olema teadlik, et me oleme keskkonnakaitse eest väljas, tänaste nõuete järgimine aitab hoida meie lastele paremat elukeskkonda. Näiteks möödunud aastal alustasid Keskkonnaameti töötajad 1022 väärteomenetlust ning 404 haldusmenetlust,“ rääkis Avarsalu. Alustatud kriminaalasju oli möödunud aastal 20, kaheksa neist looduskaitse, kaheksa keskkonnakaitse ning neli kalakaitse valdkonnas.
Olav Avarsalu tõi välja, et möödunud aastat jäid paraku ilmestama ka mitu suuremat reostust. „Möödunud kevadest meenuvad masuudireostused Hiiumaa ja Vormsi rannikutelt, suvesse jäi Umbusi jõe reostus. Kuigi reostused said likvideeritud, võib teinekord üsna väikesest hooletusest sündida suure mõjuga tagajärg keskkonnale. Käes on kevad ning inimesed liiguvad rohkem looduses, avastatud reostusest ning teistest keskkonnaalastest rikkumistest, palume teavitada riigiinfo numbrile 1247,“ lausus Avarsalu.
Kalanduse valdkonnas eelmiste aastatega võrreldes 2022. aastal suuremaid muutusi ei esinenud, sarnasesse suurusjärku jäi ka kontrollide ja rikkumiste arv. Hea meel on tõdeda, et järelevalve inspektoritele lisandus valdkonnal silma peal hoidmiseks mitmeid tehnilisi abivahendeid, näiteks allveedroonid ja kalalaevade videoseire, mille abil on võimalik monitoorida kalapüügiga seonduvaid tegevusi. Rahule võib jääda ka, et lindude pesitsusrahu järgiti 2022. aastal varasemast paremini, sellel suunal oli ka kaebuseid möödunud aastatega võrreldes vähem ning need olid põhjendatumad.
Möödunud aastal deklareeriti ka rekordsummas keskkonnatasusid. Avarsalu tõi lõpetuseks välja, et 2022. aastal deklareeriti kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku 149,4 miljonit eurot, mis on ligi 60 miljonit eurot enam kui aastal 2021. „Keskkonnatasude otsene eesmärk on muuta looduvarade kasutamist säästlikumaks ja saaste sattumist keskkonda väiksemaks. Samuti ei tohi väärkäitumine anda konkurentsieelist neile, kes seda kasutavad.“
Esitlust möödunud aasta järelevalve tulemustest saab vaadata meie järelevalve koduleheküljelt.
