Keskkonnaamet peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsas, kus seni oli raie lubatud.
Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.
„Riigi ülesanne on tagada, et kaitsmist vajavad väärtused oleks inventeeritud ja hoitud ka majandatavates piiranguvööndi metsades. Peatame raied Natura metsaelupaikades seepärast, et tagada nende säilimine,“ ütles keskkonnaminister Erki Savisaar. Keskkonnaministri sõnul plaanib ministeerium esitada ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks, mis tagaks metsaelupaikadele lõpliku kaitse.
Loomulikult püüame vähendada rikkumismenetluse Euroopa Kohtusse jõudmise tõenäosust, sest kaotajaks jäädes peab trahvi maksma Eesti rahvas,“ tõdes Savisaar. Maksimaalne trahvimäär, mis meid ohustab, on kuni 17,7 miljonit eurot ühekordse maksena, millele võib lisanduda kuni 6,9 miljonit eurot aastas tagasiulatuvalt 2004. aastast, mis tuleks tasuda liikmesriigile eraldatud Euroopa Liidu vahenditest.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on väärtuslikke metsaelupaiku piiranguvööndites hinnanguliselt 42 358 hektaril, neist 12 685 hektarit erametsades ning 29 673 hektari riigimaal või segaomandis. „Selleks, et võimalik negatiivne mõju elupaikadele ära hoida, peatame raied seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge. Kinnituse annavad täiendavad inventuurid. Keskkonnaameti hinnangul on üheksal juhul kümnest tegemist elupaikadega. Natura alad moodustati juba 2004. aastal, seetõttu kontrollime nüüd veel täiendavalt üle, et seatavad piirangud oleksid ajakohased ning elupaigad kaitstud,“ rääkis Rainer Vakra.
Looduskaitseliste piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu kompenseerib Eesti riik erametsaomanikule läbi SA Erametsakeskuse. „Kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt, kas elupaik asub piirangu— või sihtkaitsevööndis. Olen seda meelt, et see kompensatsioon võiks olla ühesugune, ehk kui piiranguvööndis metsaelupaikades raiuda ei lubata, siis peaks toetusmäär olema sama suur kui sihtkaitsevööndis,“ rääkis keskkonnaminister, rõhutades, et kui sihtkaitsevööndisse lisandub rohkem metsaelupaiku, on vaja leida lisavahendeid ka kompensatsioonide maksmiseks.
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura aladel on lubatud tegevus, mis ei kahjusta Natura ala eesmärke. 2017. aastast koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 541 loodusalast kogupindalal 14 859 ruutkilomeetrit. Pisut alla poole Natura aladest asub meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti. Natura alade hulka maismaal kuuluvad lisaks metsadele ka põllumaad ja muud maastikud, mis on olulised liikide säilimiseks või taastumise
